Odav kaup, kallis hind! Kas Eestit ootab ees sotsiaalne katastroof?

Viimastel aastatel on meie tarbimisharjumused muutunud kiiremini, kui me seda ise teadvustada jõuame. Väikesed pakid jõuavad meieni üha sagedamini – Eestis kasvas väljastpoolt Euroopa Liitu saabuvate pakkide maht mõne aastaga umbes 50 000 saadetiselt kuus üle 400 000 pakini kuus, pärast otse Hiinast saabuvate lendude algust. Ostmine on muutunud lihtsamaks, kiiremaks ja kättesaadavamaks kui kunagi varem. Sageli ei mõtle me sellele, kust need tooted tulevad, millest need on tehtud või milline on nende tegelik mõju – oluline tundub vaid see, et need on odavad ja koheselt kättesaadavad.
Ometi ei ole tegemist ainult uue ostuharjumusega. Odav piiriülene e-kaubandus on muutnud seda, kuidas me otsustame, mida me väärtustame ja kui teadlikult me tarbime. Platvormid nagu Temu ja Shein ei paku pelgalt tooteid, vaid loovad keskkonna, kus ostmine muutub osaks meelelahutusest – kiireks, emotsionaalseks ja sageli ka impulsiivseks reaktsiooniks. See ei ole enam lihtsalt e-kaubandus,  see on teadlik manipulatsioon!
Nähtuse tegelik mõju ei piirdu aga ostuhetkega. See puudutab otseselt meie tervist, sest uuringud näitavad, et kuni 71% veebiplatvormidelt ostetud toodetest ei vasta Euroopa ohutus- või kemikaalinõuetele. See mõjutab inimese tervist ja keskkonda, sest lühikese elueaga toodete hulk kasvatab jäätmeid ja suurendab ohtlike kemikaalide jõudmist keskkonda. Selle tegelik hind jääb hinnasildil nähtamatuks. Euroopa Liitu jõuab iga päev ligikaudu 12 miljonit väikese väärtusega pakki, millest üle 90 % pärines Hiinast.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hoiatab otsesõnu, et kolmandatest riikidest saabuvad odavplatvormid võivad sulgeda tuhandeid Euroopa ettevõtteid ning tekitada ebaausa konkurentsi ja hinnasurve. Kui kohalik ettevõtlus kaotab konkurentsivõime, ei kaota me ainult ettevõtteid või töökohti, vaid valiku, mitmekesisuse ja lõpuks ka kontrolli oma majanduse üle. See loob olukorra, kus sõltuvus odavatest globaalsetest tarneahelatest ei ole enam valik, vaid paratamatus.
Euroopas on see teema juba selgelt päevakorras ja otsitakse lahendusi. Eestis on arutelu alles kujunemas, kuid tarbimisharjumused ei oota regulatsioone ega strateegiaid – need kujunevad iga päev meie enda otsuste kaudu.
Maapäeva avalik arutelu toob kokku ettevõtjad, poliitikakujundajad, terviseeksperdid, teadlased ja organisatsioonid, et arutada odava piiriülese e-kaubanduse mõju Eestile. See on arutelu vastutusest, teadlikkusest ja tulevikust. Küsimus ei ole ainult selles, kui odav on toode täna, vaid selles, millist mõju see loob homme. Tõstame teadlikkust, toome lauale faktid ning algatame ühised järgmised sammud Eestis.

AJAKAVA

22.aprill 2026 15.30 – 18.30 Hestia Hotel Europa, Ida-Euroopa saal

15:00 – 15:30
Saabumine ja võrgustumine
15:30 – 15:45

AVASÕNAD
Miks see ei ole ainult e-kaubanduse teema, vaid Eesti tulevikuküsimus!
Tõnu Väät ja Kaire Koik (E-kaubanduse Liit)
Siiri Tiivits-Puttonen (e-kaubanduse ja kestliku ettevõtluse ekspert, CEO, Let’s Do It World),

PANEEL I

INIMENE, TERVIS JA TARBIMISKÄITUMINE
Odava kauba nähtamatu mõju inimesele?

Moderaator: Kaire Koik (E-kaubanduse Liit)

Katri Kerem (turundus- ja ühiskonnateadused, EBS), Kai Klein (Balti Keskkonnafoorum),
Alina Brokk (dermatoveneroloog), Mari Kooskora (majandusteadlane)

PANEEL II

ETTEVÕTLUS, KONKURENTS JA MAJANDUS
Kas Eesti ettevõtjal on võimalik ausalt konkureerida?

Moderaator: Mirjam Mõttus, ajakirjanik

Nele Peil (Eesti Kaupmeeste Liit), Raigo Uukkivi (Maksu- ja Tolliamet), Kaja Piirfeldt (Aasta Põllumees ja noorte põllumajandusettevõtjate nõustaja), Tõnu Mertsina (Peaökonomist Swedbank)

PANEEL III
KESKKOND, POLIITIKA JA LAHENDUSED
Mida peab Eesti tegema täna, et vältida suuremaid riske homme?

Moderaator: Siiri Tiivits-Puttonen (Let`s Do It World / Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon)
Sigrid Rajalo (MKM majanduse ja innovatsiooni asekantsler), Ivo Jaanisoo (Kliimaministeerium), Heidi Solba (Let`s Do It World), Tõnu Väät (E-Kaubanduse Liit)

‍