Kaupleja ei pea enam vaikimisi ostu eest paberil ostutšekki väljastama

1. septembril jõustusid tarbijakaitseseaduse muudatused, mille kohaselt ei pea kaupleja enam vaikimisi ostu eest paberil ostutšekki väljastama, kui tarbijale on tagatud tšekile hilisem ligipääs. Ostutšekk antakse ostjale alati siis, kui ta seda soovib või kui tasub sularahas ega kasuta kliendikaarti. Lisaks saavad kauplejad loobuda dubleerivate paberarvete saatmisest ning arve teavituse saab saata ka lühisõnumina.

Regulaarsete teenuste eest arvete edastamine muutub samuti. Edaspidi peab kaupleja pakkuma vähemalt üht tasuta võimalust arve kättesaamiseks regulaarsete igakuiste teenuste eest, nagu internet, elekter või vesi. Arve võib edastada posti, e-posti või ka lühisõnumina mobiiltelefonile. Sama kehtib ka teiste regulaarselt tellitud teenuste või kaupade kohta.

Kui tarbija siiski soovib saada arvet mitmesse kanalisse korraga (näiteks nii e-posti- kui ka postiaadressile) on kauplejal võimalus küsida tarbijalt postikulude hüvitamist. Kui arve saadetakse ainult postiaadressile, siis postikulude hüvitamist ei nõuta.

Erandiks jääb e-arve ehk olukorras, kus tarbija soovib arvet saada nii e-arvena kui ka paberarvena posti teel, ei ole kauplejal õigus küsida postikulude hüvitamist. Seda seetõttu et vanematel inimestel oleks samuti võimalik arve sisuga tutvuda– paljud vanemaealised on vormistanud pangas e-arve, aga neil puudub digivõimekus arve sisuga tutvuda.  

Mida toob muudatus kaasa praktikas:

1.     Tarbija läheb poodi ja maksab ostude eest sularahas (kliendikaarti ei registreeri) - tuleb anda paberkviitung vaikimisi.

2.     Tarbija läheb poodi ja maksab ostude eest sularahas, aga registreerib ostu sellise kliendikaardiga, mis salvestab tema ostuajaloo klienditeeninduskeskkonda - ei pea andma paberkviitungit, v.a kui tarbija ise seda soovib.

3.     Tarbija läheb poodi ja maksab sularahas, aga pood kasutab sellist kliendikaarti, mis hiljem ostuajalooga tutvumist ei võimalda - tuleb anda paberkviitung.

4.     Tarbija läheb poodi ja maksab pangakaardiga - ei pea väljastama paberkviitungit.

5.     Tarbija läheb poodi ja annab nõusoleku, et talle võib ostukviitungi saata e-postiaadressile või muusse elektroonilisse kanalisse – ei pea paberkviitungit väljastama.

6.     Kauplejal tuleb ostjale paberkviitung tagantjärgi väljastada, kui:

·        kaupleja ei ole tarbijale ostuhetkel väljastatud paberdokumenti või;

·        ostudokumenti ei ole saadetud tarbija e-postiaadressile või muusse kanalisse, või;

·        ostudokument ei ole kättesaadav kaupleja klienditeeninduskeskkonnas, või;

·        kaupleja ei loe ostu tõendatuks pangakonto väljavõtte abil (praktikas loevad osad kauplejad ostu tõendatuks ka pangakonto väljavõttega, s.t otsivad ise pretensiooni esitamise korral oma süsteemidest ostu üles ja puudub vajadus tarbijale tagantjärgi paberkviitung edastada. Tarbija nõusolekul võib kviitungi saada ka elektrooniliselt.)

‍

‍