Soovitame Tasuta e-kaubanduse videokursus →
Eesti E-kaubanduse Liit koondab pea 550 usaldusväärset e-kauplejat ja suunanäitajat. Kasvatame e-kaubandust koos!

%20(1).jpg)
Prantsusmaa kehtestas Aasia väikepakkidele 2-eurose käitlustasu. Itaalia tegi sama. Rumeenia läheb kaugemale, 5 eurot paki kohta. Eesti? Eesti arutab.
Ainuüksi Shein ja Temu saadavad Saksamaale 400 000 pakki päevas. Euroopa Liitu sisenes 2024. aastal 4,6 miljardit väikese väärtusega pakki, see on 12 miljonit pakki iga päev. Üle kolme korra rohkem kui 2022. aastal. Üle 91% neist pärineb Hiinast.
Need ei ole lihtsalt numbrid. Need on 12 miljonit korda päevas, mil keegi Euroopas ostab toote, mis tõenäoliselt ei vasta ühelegi meie ohutusnõudele, mille eest pole korrektselt makse makstud ja mille tootmistingimused paneksid igaühe punastama.

Numbrid, mida on raske uskuda
Soome tolliamet avaldas numbrid, mis peaksid olema häirekella asemel sireenid. 2022. aastal saabus Soome 850 000 saadetist väljastpoolt EL-i. 2024. aastal — 28,2 miljonit. 2025. aasta prognoos: 50 miljonit. Isegi tegelik 2024. aasta number näitab kasvu üle 33 korra kahe aastaga. Prognoos aga annab kasvunumbriks 60 korda kolme aastaga.

Eesti numbrid on proportsionaalselt sama hirmutavad. Maksu- ja Tolliameti tollikorralduse teenusejuht Kaari Lainevool tõi ERR-ile välja, et 2025. aasta maist hakkasid lennukid saabuma otse Hiinast Eestisse. Saadetiste maht hüppas 50 000-lt kuus 420 000-le. See on kasv 8,4 korda viie kuuga.
Ja need on ainult pakid, mida Eesti toll näeb. Lainevoolu sõnul jõuavad paljud saadetised Eestisse läbi teiste EL-i riikide: Hollandi, Belgia, Ungari ja Eesti tollil nendega asja pole. 99% Aasiast tellitud pakkidest jääb alla 150-eurose piiri ehk on täna tollimaksuvabad.
Iga pakk neist konkureerib sinu e-poega. Ainult et sinu e-pood maksab makse, vastab ohutusnõuetele, pakub korralikku kliendituge ja võtab pakendijäätmed tagasi. Hiina hiiglased suures osas ei tee neist mitte ühtegi.
96% ei vasta nõuetele. Ja neid müüakse miljonitele.
Euroopa tarbijaorganisatsioonide katusühendus BEUC testis 2024. aastal kuue riigi koostöös 81 toodet Temust ja Sheinist. Mänguasjadest kuni laadijate ja eheteni. Tulemus: 96% Temu mänguasjadest ja 96% USB-laadijaid ei vastanud EL-i nõuetele. Ühes kaelakees leiti kaadmiumisisaldus 85%. Kaadmium on kantserogeenne raskmetall, mis kahjustab neere, luid ja hingamisteid ning mille sisaldus ehetes ei tohi EL-i reeglite järgi ületada 0,01%.
Toys Industries of Europe testis 19 Temu mänguasja. 18 neist rikkus Euroopa mänguasjade ohutuse direktiivi. See on 95% läbikukkumine.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu uuring (Rootsi, Soome, Taani ja Norra ametite koostöös) testis 210 veebist ostetud toodet ja 71% rikkus keemianõudeid. Elektrooniliste mänguasjade puhul oli rikkumiste määr 81%. Greenpeace testis 2022. aastal 47 Sheini toodet: 15% ületas EL-i piirnorme ja 32% sisaldas kemikaale potentsiaalselt kahjulikul tasemel. Ühes tootes oli ftalaatide tase 685 korda üle lubatud piiri.
See ei ole ebaaus konkurents. See on regulatiivne arbitraaž, ehk ärimudel, mis põhineb sellel, et reegleid lihtsalt ei järgita ja keegi ei jõua kontrollida.

Hiina riik subsideerib oma e-kaubanduse vallutust.
See pole juhus ega vaba turu edulugu. Poola Digitaalmajanduse Koda tellis uuringu "Party-state Support for Chinese E-commerce Export Development" (autor Łukasz Sarek, Foray China, mai 2024), mis dokumenteerib, kuidas Hiina riiklikud toetused aitavad platvormidel nagu Temu ja Shein siseneda Euroopa turgudele. Väga võimsalt. Halvates ja üle võttes turge.
Need platvormid ei võida mitte parema toote, teenuse ega innovatsiooniga. Nad võidavad sellega, et nende tagant tulev raha on lõputu, regulatsiooni nad ei järgi ja meie kontrollisüsteemid on neile mõeldud mahtude jaoks täiesti ebapiisavad. Piiratud ressursside tõttu suudavad tollid kontrollida vaid murdosa miljarditest saadetistest. Saadetisi jagatakse osadeks, hindu deklareeritakse tegelikust madalamana, IOSS-süsteemi kuritarvitatakse ja keegi ei jõua vastu võidelda.
Prantsusmaa, Itaalia ja Rumeenia ei oodanud. Nad tegutsesid.
Kolm Euroopa riiki otsustasid, et EL-i ühist lahendust oodates kaob aeg ja turg.
Prantsusmaa kehtestas 1. märtsist 2026 käitlustasu alla 150-eurostele pakisaadetistele väljastpoolt EL-i: 2 eurot HS-koodi kohta deklaratsioonil. Tasu koguneb IOSS-numbri omanikul ja deklareeritakse Prantsuse maksuameti kaudu. Koos EL-i 3-eurose tollimaksuga (alates juulist 2026) võib maksimaalne lisatasu tõusta 5 euroni HS-koodi kohta.
Itaalia võttis eelarveseadusega vastu 2 eurot paki kohta, kuid lükkas jõustumise edasi 30. juunile 2026. Algselt pidi käitlustasu kehtima juba jaanuarist. Tasu maksab importija ehk eraostja, kuigi "saatja maksab" variant on saadaval ja siis kogub tasu vedaja kauplejalt. Edasilükkamine joondub EL-i ajutise 3-eurose tollimaksuga, mis samuti algab juulist.
Rumeenia läks kõige kaugemale: 1. jaanuarist 2026 kehtib ligikaudu 5 eurot paki kohta käitlustasu. Koos EL-i 3-eurose tollimaksuga võib kogutasu ulatuda kuni 8 euroni paki kohta.
Käitlustasude võrdlus riigiti:

Uks lukku, aken lahti. Riiklikest tasudest saab mööda hiilida.
Ecommerce Europe peasekretär Luca Cassetti, kes esines hiljuti Baltic E-Commerce Forum 2026 konverentsil, ütles otse: need riiklikud tasud ei tööta nii, nagu plaaniti.
Probleem on lihtne ja piinlik. Prantsuse 2-eurost tasu saab vältida, importides kauba hoopis Belgiasse, kus sellist tasu pole ja transportides selle sealt EL-i sisese kaubana Prantsusmaale edasi. Prantsuse tarbija saab oma toote kätte, aga Prantsuse riik ei näe sentigi.
See on nagu panna uks lukku, aga jätta aken lahti. Kuni käitlustasu pole kehtestatud kogu EL-i tasandil, on iga riiklik meede poolik.
Ja siin on hea uudis: EL-i tasandil on plaanis kaks meedet. Esiteks ajutine 3-eurone tollimaks alates 1. juulist 2026 (Nõukogu otsus detsembrist 2025). Teiseks, tolliseaduse reformi raames ~2-eurone käitlustasu deklaratsioonirea kohta alates novembrist 2026. Koos oleks see kuni 5 eurot kauba kohta. Aga "plaanis" ei ole "jõustunud".
Mida peaks Eesti tegema? Kolm asja. Kohe.
Esiteks, tuleb toetada EL-i tasandil käitlustasu kehtestamist kõigile alla 150-eurostele väljastpoolt EL-i saadetistele. Mitte 2028, vaid esimesel võimalusel. Iga kuu viivitust tähendab miljoneid pakke, mille eest makse ei maksta ja ohutusnõudeid ei järgita.
Teiseks, kaaluda Rumeenia eeskujul ka riikliku meetme kehtestamist seni, kuni EL-i ühine lahendus jõustub. 5 eurot paki kohta ei ole keeld, see on minimaalne tasakaalustus. See katab murdosa sellest keskkonna- ja turvakahjust, mida iga kontrollimata Aasia pakk Euroopasse toob.
Kolmandaks, panustada tollide digitaliseerimise ja turujärelevalve võimekusse. Praegu kontrollitakse vaid minimaalset osa saadetistest. Kui miljarditest pakkidest kontrollitakse murdosa, siis ei ole see järelevalve, see on soovmõtlemine.
18-tunnised tööpäevad ja lapstööjõud.
Aasia platvormide hinnaeelise taga on ka midagi, millest keegi ei räägi meeleldi. Sheini tootmises on dokumenteeritud 18-tunnised vahetused ja puuduvad töölepingud. Üle 92% Hiina puuvillast pärineb Xinjiangist (USDA 2024/25 andmed), kus sunniviisilise töö kasutamise risk on äärmiselt kõrge. Hiina tekitab aastas üle 26 miljoni tonni tekstiilijäätmeid, millest enamik jõuab prügilatesse.
Iga kord, kui keegi tellib Temust 3-eurose telefonikaane, subsideerib ta süsteemi, mis põhineb regulatiivsete nõuete ignoreerimisel, tööliste ärakasutamisel ja keskkonnakahju eksportimisel. See pole ostu tegemine. See on hääletamine selle süsteemi poolt.
12 miljonit pakki päevas. Iga päev.
Euroopa tolliseaduse reform aastaks 2028 on liiga aeglane ja seda ütleb ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ise. Prantsusmaa, Itaalia ja Rumeenia said sellest aru ja tegutsesid. Poolikult, aga tegutsesid.
Eesti e-kauplejad, kes maksavad makse, järgivad reegleid, pakuvad kvaliteetset teenust ja investeerivad tarbija usaldusse. Nad konkureerivad iga päev süsteemiga, mis ei pea mitte ühestki samast reeglist kinni. Ja meie riik... vaatab pealt.
12 miljonit pakki päevas. Homme on neid rohkem. Küsimus pole selles, kas me reageerime. Küsimus on selles, kas me reageerime enne, kui pole enam millele reageerida.
Artikkel põhineb Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuhi Tõnu Väädi ülevaatel ja Ecommerce Europe'i peasekretäri Luca Cassetti (Ecommerce Europe) kommentaaridel Baltic E-Commerce Forum 2026 raames.
Allikad
Uudised otse e-kaubanduse mootorist
We know exactly what is happening in e-commerce and how to use it for business development. We are happy to share this knowledge through reviews, research and training. To make it easier to grow and buy.
The reputation and progress of Estonian e-commerce are important to us. We stand for Estonian e-commerce to comply with good practices and high quality standards. This is beneficial for both the buyer and the seller.
Together we will make e-commerce safer. Our “Safe Place to Buy” trust mark guarantees the buyer a controlled and rigorous shopping experience, and enhances the seller's credibility and improves the reputation.