Aasia e-kaubanduse ulatus ja probleem on enneolematu

Euroopa Liidu tolliseaduse e-kaubanduse osa rakendamise kavandatud ajakava 2028. aastaks on liiga aeglane, et pidada sammu ülemaailmse e-kaubanduse praeguse arenguga ja see on ärevust tekitav, toob välja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee. Lisaks tuuakse oma raportis välja palju ka muid õõvastavaid fakte.

Kolmandate riikide e-kaubanduse platvormid, nagu Temu ja Shein, on enneolematult laiendanud oma kohalolekut Euroopa Liidu turul, tekitades märkimisväärseid probleeme seoses ausa konkurentsi, tarbijakaitse ja nõuetele vastavusega. Uuringud näitavad, et Hiina riiklikud toetused aitavad nendel digiplatvormidel siseneda Euroopa turgudele väga võimsalt, halvates ja üle võttes turge ning võimaldades neil tegutseda oluliselt väiksemate kuludega ja peamine – need eelised koos nõrgema regulatiivse järelevalvega moonutavad konkurentsi Euroopa Liidu turul.

Juba aastatel 2016–2022 suurenes Euroopa Liidu välistelt müüjatelt kaupu ostnud tarbijate osakaal 36%, viimastel aastatel on see aga mitmekordistunud. Eesti tarbijateni jõudev väikesaadetiste kogus Aasiast on aastaga kasvanud umbes kümnekordselt. Soome tolliamet on toonud välja veelgi kriitilisema olukorra – 2022. aastal saabus Soome 850 000 saadetist väljastpoolt Euroopa Liitu, 2024. aastal kasvas see aga juba 28,2 miljonini ning 2025. aastaks prognoositakse juba 50 miljonit väikepakki Aasiast, mille sisu, kvaliteedi ja maksude puhul on väga suures osas rikkumisi.

Probleemi ulatus on tegelikult enneolematu: iga päev saadetakse Sheinist ja Temust ainuüksi Saksamaale hinnanguliselt 400 000 pakki. 2024. aastal sisenes Euroopa Liitu 4,6 miljardit väikese väärtusega pakki, mis vastab 12 miljonile pakile päevas – see teeb üle kolme korra rohkem kui 2022. aastal. Üle 91% alla 150-eurose väärtusega saadetistest pärines Hiinast.

Soome kaupmeeste liit testis 2024. aastal mitmesuguseid tooteid alates kodumasinatest ja kööginõudest kuni mänguasjade, rõivaste ja kosmeetika toodeteni. Ükski testitud toode ei vastanud täielikult Euroopa Liidu õigusele ja kehtestatud normidele. 2024. aasta veebruaris näitas ühenduse Toys Industries of Europe tehtud test, et Hiina veebiplatvormi Temu müüdud 19 mänguasjast koguni 18 ei vastanud Euroopa mänguasjade ohutuse direktiivile. Taani Keskkonna Instituut leidis samuti laboritestide tulemusena igast teisest Hiina odavtootest keelatud aineid, näiteks eriti ohtlikuks tunnistati kosmeetika (pikaaajaline nahaärritus), plasti sisaldavad tooted jms.

Juba 2022. aastal väljendas Greenpeace muret Aasia platvormidel sisalduvate ohtlike kemikaalide pärast. 47 kaubaartikliga tehtud testid näitasid, et 15% kaupadest ületas Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud piirnorme ja 32% sisaldas kemikaale potentsiaalselt kahjulikul tasemel. Lisaks on tarbijakaitsealase koostöö võrgustik Temu puhul kindlaks teinud mitu tava, mis tõenäoliselt rikuvad Euroopa Liidu tarbijakaitsealaseid õigusakte, sealhulgas võltsallahindlused, pealesunnitud müük ja manipuleerivad mängustamise funktsioonid. Platvorm varjab ka tagastamistingimusi, ei ole arvustuste puhul läbipaistev ja raskendab tarbijate juurdepääsu klienditoele.

Auditid näitavad ka impordi ühe akna süsteemi (IOSS) võimalikku kuritarvitamist, sealhulgas IOSSi numbrite petturlikku kasutamist ja selliseid tavasid nagu tegelikust väiksema hinna näitamine ja saadetiste osadeks jagamine tollimaksude vältimiseks. Piiratud ressursside tõttu on võimalik kontrollida vaid minimaalset osa miljarditest Hiina saadetistest, mis tähendab, et väljaspool ELi asuvad ettevõtjad deklareerivad soovi korral küllaltki murevabalt kauba tegelikust odavamana, et jääda alla 150 eurose tollimaksukünnise. Turujärelevalvet ja tollieeskirjade täitmise tagamist tuleb laiendada ja digitaliseerida.

Paljudel Aasia platvormidel puudub läbipaistvus tarneahelate, töötajate õiguste, töötingimuste ja keskkonnastandardite osas. Uurimised on paljastanud äärmuslikke töötingimusi, näiteks 18-tunnised vahetused ja puuduvad töölepingud, eriti Hiinas, kus toimub suurem osa tootmisest. Selliste platvormide puhul nagu näiteks Shein valitseb väga suur sunniviisilise ja lapstööjõu kasutamise oht, eelkõige puuvilla osas, mis on pärit Xinjiangist, mis tarnib 90 % Hiina puuvillast. Algoritmipõhised hankemudelid õõnestavad veelgi töötajate õigusi, aidates kaasa orjatöö sarnaste tingimuste taaslevimisele. Lisaks tekitab Hiina aastas üle 26 miljoni tonni tekstiilijäätmeid, millest enamik jõuab prügilatesse, suurendades plahvatuslikult ülikiirmoe keskkonnakulusid.

Aasia platvormid eiravad lisaks ELi jäätme- ja pakendieeskirju, jättes määramata volitatud esindajad ja suunates nii kõrvaldamiskulud teistele. Näiteks ausatele ettevõtjatele. Läbipaistvuse puudumine, ebaselged tagastamistingimused ja võltsarvustused seavad tarbijad –eelkõige nooremad ja hinnatundlikud kasutajad, keda manipuleeriva disaini abil sihikule võetakse – veelgi ebasoodsamasse olukorda.

Platvormid peavad vastutama hakkama, kui nende kaudu müüdavad tooted ei vasta tooteohutusele, sisaldavad keelatud kompenente, manipuleerivad ostjatega ning petavad tarbijaid kui seadusi. Lisaks tuleks kaotada esimesel võimalusel alla 150 euro väärtusega saadetiste tollimaksuvabastus ning kehtestada Prantsumaa algatuse eeskujul Aasia väikepakkidele keskkonnatasu 5-10 eurot tellimuse pealt, mis natukenegi paneks tarbijat mõtlema, kas mul on seda toodet ikka vaja tellida ning teisest küljest kataks keskkonnale tekitavat tohutut kahju, mille ulatust ja tagajärgi me ei hooma tegelikult veel täna. Ja seda tuleks teha kohe, minimaalsed plaanitavad meetmed 2028. aastaks on pea täielikult ebapiisavad sellise mastaabiga võitluseks.

Tõenäoliselt ei tunneta enamus riigijuhte kaugeltki probleemi täit tõsidust ning mida toob kaasa iga kuu ja aasta venitamist.

Tõnu Väät,

Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht

‍