Jurist annab väärt nõu

Loe nõuandeid

Jurist annab iga nädal e-kaubanduse alast nõu

Antud rubriigis vastavad igal nädalal E-kaubanduse Liidu liikmete küsimustele liidu õiguspartneriks oleva Advokaadibüroo LINDEBERG advokaadid.

Saada oma küsimus kati@e-kaubanduseliit.ee

1) E-poega seotud üldised küsimused

Kas e-pood võib müüa eri riikide tarbijatele erineva hinnaga tooteid?

Icon - Arrow right

Erinevad hinnad on e-poodidele lubatud olukorras, kus sama ettevõtte e-poed on erinevad. Ehk näiteks pood.ee on suunatud Eesti turule ja seal maksab ülikond 500 EUR, aga samal ettevõttel on ka pood.fi, mis on suunatud Soome turule ja seal maksab sama ülikond 600 EUR.

Aga see pole lubatud, et mul on pood.com leht, mis on suunatud nii Eesti kui ka Soome turule, aga hinda näitab e-pood lähtudes külastaja IP-aadressist ehk Soome IP-ga on ülikond 600 EUR ja Eesti IP- ga 500 EUR. Selle kohta on ka juhendmaterjal: https://europa.eu/youreurope/citizens/consumers/shopping/pricing- payments/index_et.htm#shortcut-4

Kas alkoholi võib ettevõtte müüa e-poes olukorras, kus ettevõttel pole füüsilist poodi?

Icon - Arrow right

Alkoholi jae- ega hulgimüügiks ei ole vaja tegevusluba (litsentsi), aga mõlema tegevusalaga tegelemiseks tuleb esitada Majandustegevuse registrisse majandustegevusteade (Alkoholiseadus (AS) § 23 lg 1). Toiduseadusest tulenevalt peab nii hulgi- kui ka jaekaubanduse puhul teavitama oma tegevusest ka Veterinaar- ja Toiduametit. E-kaubanduse korras on alkohoolsete jookide jaemüük lubatud ainult majandustegevuse registri andmetes märgitud ettevõtja füüsilise kaupluse või toitlustusettevõtte kaudu (AS § 40 lg 1 p 12). Seega on alkoholi müük e-poes lubatud vaid ettevõtjatele, kellel on füüsiline pood.

Arve saatmine ostjale. Kas arve peaks lisama pakki paberkandjal või piisab arvest mis on meilile saadetud? Ja kui arve on lisatud pakki, kas siis peaks saatma ka meilile?

Icon - Arrow right

Tarbijakaitseseaduse kohaselt peab esitama kaupleja tarbijale kauba müümist või teenuse osutamist tõendava dokumendi kas kirjalikus või tarbija nõusolekul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, seega kas paberkandjal või tarbija nõusolekul e-kirjaga. Seega piisab ühest ostu kinnitavast dokumendist, kuigi kasutajamugavuse või tulevaste vaidluste kiiremaks lahendamiseks võib saata ostukinnituse nii koos pakiga kui ka tarbijale e-mailile.

2) Toote tagastamine

Kas tagastusõigus kehtib nt voodipesule või võin hügieenilistel põhjustel keelduda pakendist välja     võetud ja proovitud voodipesu tagasi võtmast?

Icon - Arrow right

Taganemisõiguse eesmärk on anda tarbijale võimalus tellitud kaupa uurida ning ebasobivuse korral see ilma negatiivseid tagajärgi kartmata kauplejale tagasi saata. Kaupa ei tohi kasutada muul viisil, kui see on vajalik kauba olemuses, omadustes ja toimimises veendumiseks. VÕS § 53 lg 41 ei kohaldata taganemisõigust lepingule, mille esemeks on sellise suletud pakendis asja üleandmine, mis ei ole kõlblik tagasi saatmiseks tervisekaitse või hügieenilistel põhjustel ning kui see on pärast kohaletoimetamist avatud. Selle regulatsiooni eesmärk on vältida ettevõtjale selliste asjade tagastamist, mida ettevõtjal ei ole võimalik pärast enam edasi müüa. Näiteks kohaldub see punkt suletud pakendis kosmeetika, vitamiinide, silmatilkade jms müügil. Samas on Euroopa Kohus leidnud, et lihtsalt kauba pakendi eemaldamine ei põhjenda taganemisõiguse piiramist hügieenilistel põhjustel, seda ka näiteks madratsi puhul, millelt on eemaldatud kaitsekile. Kaupleja saab kauba siiski puhastada, uuesti pakendada ning edasi müüa. Samuti tõi kohus välja, et hotellide kliendid kasutavad samuti järjestikku sama madratsit, mis ei muuda madratsit ebahügieeniliseks. Samuti võib madratsi proovimist samastada rõivastega, kuna rõivaste proovimisel ja tagastamisel suudab kaupleja kauba ja inimese keha otsesel kokkupuutel taastada kauba kõlblikkuse nende uueks kasutamiseks kolmanda isiku poolt. Sama analoogia kohaselt võib tagastada voodipesu, mis on pakendist välja võetud ja tekkide-patjade ümber pandud, kuid seejärel mingil põhjusel tagastatud. Tarbijal on ka poes sageli võimalik näha voodipesu tekkide-patjade ümber ning seda katsuda jne. Samas ei ole ilmselgelt tarbijal võimalik poes selliste linade vahel magada, seega kui kauplejal on kahtlus, et kaupa on kasutatud ülemääraselt palju ning siis tagastatud, võib kaupleja toote väärtuse vähendamisel tagastatavat summat vähendada.

Kas ma võin keelduda nt diivanit tagasi võtmast, kui ostja on valinud diivani valmistamisel oma soovi järgi kanga värvi ja diivani jalgade disaini?

Icon - Arrow right

Kui kaupleja on e-poes lasknud kliendil valida kaupleja pakutavate standardvõimaluste vahel (kangas, värv, lisavarustus), ei ole tegemist kauba valmistamisega tarbija nõuete järgi. Asi tuleks lugeda „selgelt kohandatuks tarbija vajadustele“ üksnes juhul, kui tarbija tehtavad valikud muudavad asja sedavõrd spetsiifiliseks, et ettevõtjal oleks seda hiljem väga raske mõnele teisele kliendile müüa.“ Seega ei ole õigust keelduda diivanit tagasi võtmast.

Kas ma tohin nõuda, et 14-päevase tagastusõiguse kasutamiseks tooks klient kauba meie esindusse, et saaksime koos veenduda, et kaup vastab tagastustingimustele?

Icon - Arrow right

14-päevase tagastusõiguse eesmärgiks on muu hulgas edendada Euroopa Liidu siseturgu ja kaugmüüki, kehtestades EL sisesed kaugmüügireeglid. Selline nõue oleks vastuolus 14-päevase tagastusõiguse põhimõttega, tehes kauba tagastamise tarbijale ebamugavaks ja võimalik ka, et kallimaks. Kauba ost ja tagastamine peavad üldjuhul toimuma samal moel. Seega kui ost on sooritatud veebis, on ebamõistlik nõuda tarbijat füüsilisse poodi kohale tulema.

Kas 14 päeva taganemisõigus hakkab kehtima alles peale kauba kätte saamist või võib
tarbija vahetult pärast ostu tegemist teatada, et ostetud kaupa ei soovi?

Icon - Arrow right

Võlaõigusseaduse § 56 lg 11 sätestab, et lepingu puhul, mille esemeks on asja üleandmine, hakkab taganemise tähtaeg jooksma alles hetkest, mil tarbija saab kauba kätte.
Nimetatud sätted reguleerivad aga seda, millal lõpeb taganemise õigus ehk kuidas arvutada õiguse lõppemise päev. See on 14 päeva alates kauba kättesaamisest. Samas taganemise õiguse alguse kohta seadus otseselt midagi ei ütle, samas olukorras, kus see õigus on tarbijal olemas, on ebamõistlik tõlgendada seadust selliselt, et see tekib alles kauba kättesaamisega. Tehingust taganemise eelduseks on tehingu tegemine ning kui see on tehtud, siis tekib õigus ka tehingust taganeda kuni seaduses sätestatud tähtajani. Vastupidine tõlgendus oleks mh vastuolus kauplejate õigustega, kuna kauplejal on ebamõistlik teha kulutusi kauba komplekteerimiseks ja saatmiseks olukorras, kus tarbija seda kaupa niikuinii ei soovi ja kauba tagastab.

See tõlgendus on mh kooskõlas VÕS kommentaaris nimetatud sätte eesmärkidega, milledeks on:

1) Anda tarbijale võimalus kaupa proovida (see eeldab kauba kättesaamist);
2) Kaitsta tarbijat nn emotsiooniostude eest (see ei eelda kauba kättesaamist).

E-poel füüsiline esindus puudub. Kas tarbija peab tagastama toote e-poe tarnija (mööbli
tootja) asukohta või e-poodi pidava juriidilise isiku asukohta?

Icon - Arrow right

Tarbijavaidluste komisjon on asunud seisukohale, et tarbijal on õigus tagastada ostetud toode e- poe asukohta, milleks üldjuhul on e-poe omanikuks oleva äriühingu asukoht. Kui kaupleja soovib, et toode tagastataks taganemise korral teise asukohta, peab see olema enne ostu tegemist tarbijale üheselt arusaadavaks tehtud, et tarbija teaks sellega (eelkõige taganemisega tekkivate võimalike kuludega) enne ostu tegemist arvestada.

Klient tellib diivani ja eraldi padja. Diivani transport maksab 50 euri, padja aga saaks eraldi tellides 2.90ga pakiautomaati. Kokku maksab transport 50 eurot. Klient soovib padja tagastada. Kas ja kui palju peaks müüja transpordi tasust ostjale tagastama?

Icon - Arrow right

VÕS § 561 lg 1 kohaselt peab ettevõtja taganemisavalduse kättesaamisel tarbijale viivitamata, kui mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel, tagastama kõik lepingu alusel saadud tasud, muu hulgas tarbija kantud asja kättetoimetamise kulud. Kui tellitud tooted tagastatakse osaliselt, siis üldjuhul tõlgendatakse seadust selliselt, et toodete osalise tagastamise korral tuleb sama proportsiooni järgi tagastada ka asja kättetoimetamise kulud. Ehk kui tellitakse kaks toodet, millest üks tagastatakse, siis tuleb tagastada 50% asja kättetoimetamise kuludest. Samas käesoleval juhul ilmneb, et padi ja diivan transporditi koos, st et tarbija oleks nagunii diivani transpordi eest 50 eurot maksnud ning selle asemel, et padi pakiautomaati saata, sai tarbija padja nö tasuta transpordiga ning tarbija ei ole selle eest eraldi kulutusi kandnud. Seega saab argumenteerida, et nö tasuta transpordiga saadud padja tagastamisel padja kättetoimetamise kulusid pole vaja tagastada, kuna need kulud olid faktiliselt 0 eurot. VÕS § 562lg 4 kohaselt kannab padja tagastamise kulud tarbija, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Tarbijal ei ole kulude kandmise kohustust, kui ettevõtja ei ole teda teavitanud sellest, et need kulud tuleb kanda tarbijal. Kaupleja saab tarbijat sellest teavitada näiteks müügitingimustes ja enne ostu sooritamist e-kaupluses.

Eksimuse tõttu oli veebipoes kuvatud oluliselt madalam hind (1000 eurone toode oli müügis 10 euroga). E-poel ei ole võimalik toodet selle hinnaga müüa, kuid ostja nõuab kaupa siiski selle hinnaga, mis oli e-poes ostu sooritamise hetkel. Mida teha?

Icon - Arrow right

Kui müügitehing on sõlmitud eksimuse mõjul (on märgitud vale hind või müüakse toodet, mis tegelikkuses saadaval ei ole), on kaupleja õigus tellimus tühistada. Sealjuures peab kaupleja tõestama, et tegemist oli tehnilise eksimuse või töötaja veaga, mitte ebaausa kauplemisvõttega. Kui tarbija nõuab lepingu täitmist ja esitab näiteks hagi kohtusse, siis hindab kaupleja esitatud väiteid ja tõendeid kohus.  

Kes vastutab tellitud kauba kadumise eest juhul kui pakk on pakiautomaadist välja võetud unikaalse uksekoodiga või kui kaup on väljastatud ”ise järele tulemisega” unikaalse koodi vastu, kuid ostja sõnul pole tema pakki välja võtnud?

Icon - Arrow right

Kui pakk on läinud kaotsi pakiautomaadis või kullerteenuse osutamise käigus, näiteks tehnilise rikke tulemusena, vastutab selle eest teenusepakkuja. Samas võib tegemist olla ka olukorraga, kus tarbija on eksinud näiteks telefoninumbriga ja paki on saanud kätte kolmas isik, kelle numbri tarbija sisestas. Viimasel juhul vastutab eksimuse eest pigem tarbija ise.

Kas müüjal on õigus keelduda tagasi võtmast (14-päevane tagastusõigus) hulgitellimusi, mis on vormistatud pärast näidise saatmist ning heakskiitu Kliendi poolt?

Icon - Arrow right

Ei. Kui klient on tarbija (ehk isik, kes ei tegutse ostu sooritades enda majandus- või kutsetegevuse raames), kehtib talle sidevahendi teel sõlmitud lepingu puhul õigus 14-päeva jooksul ostust taganeda, isegi siis kui tegemist on hulgitellimusega. 14-päevane taganemisõigus hakkab sealjuures jooksma hetkest, millal tarbija saab kätte hulgitellimuse, mitte näidise. Ebamugavate olukordade vältimiseks soovitame pakkuda kliendile võimalust tootega tutvuda ja sealjuures leping sõlmida müüja kaupluses, kus kõik tootega seotud info läbi räägitakse ning klient saab veenduda, et toode talle sobib.

Kui tarbija vormistab tellimuse veebilehel, aga maksab kohapeal, kas siis kehtib 14-päevane taganemisõigus?

Icon - Arrow right

Kui tarbija sõlmib lepingu sidevahendi abil, ehk e-kaupluse kaudu, siis ei ole vahet, kas maksmine toimub tellimuse vormistamisel, kauba kättesaamisel või kaubale poodi/kättesaamispunkti järele minnes. Tarbijal on siiski õigus 14 päeva jooksul lepingust taganeda.

3) Tagastatud toote kahjustused

Tarbija ostis e-kauplusest toote ning soovib mitu päeva pärast toote kättesaamist toote
tagastada, väites, et toode oli transpordi ajal purunenud. Kaupleja arvab, et toode purunes
tarbija süül. Mida teha?

Icon - Arrow right

Sellise küsimuse puhul on väga raske tõendada, kus toode viga sai. Vaidluste ennetamiseks on kasulik anda tarbijale koos tellimuse infoga ka soovitus toode koheselt üle vaadata, kullerteenust kasutades kulleri juuresolekul. Sellisel juhul saab tarbija koheselt toote vastuvõtmisest keelduda ning kuller ja kauplus peavad lahendama küsimuse, kas toode purunes transpordi käigus või näiteks laos.

Kui tarbija avab paki alles mitu nädalat hiljem ning avastab tootel nähtava vigastuse, on väga raske tõestada, kas toode sai viga transpordil või tarbija kodus. Kaupleja saab tellida vigastuse tekkepõhjuse väljaselgitamiseks ekspertiisi või paluda pilte tootepakendist, millel võiks eelduslikult samuti vigastusi olla. Kui kauplejal ei ole head tõendit, millest nähtub, et tarbija on toote ise ära lõhkunud, tuleks toode siiski asendada.

Kas 14 päeva taganemisõigus hakkab kehtima alles peale kauba kätte saamist või võib
tarbija vahetult pärast ostu tegemist teatada, et ostetud kaupa ei soovi?

Icon - Arrow right

Võlaõigusseaduse § 56 lg 11 sätestab, et lepingu puhul, mille esemeks on asja üleandmine, hakkab taganemise tähtaeg jooksma alles hetkest, mil tarbija saab kauba kätte.
Nimetatud sätted reguleerivad aga seda, millal lõpeb taganemise õigus ehk kuidas arvutada õiguse lõppemise päev. See on 14 päeva alates kauba kättesaamisest. Samas taganemise õiguse alguse kohta seadus otseselt midagi ei ütle, samas olukorras, kus see õigus on tarbijal olemas, on ebamõistlik tõlgendada seadust selliselt, et see tekib alles kauba kättesaamisega. Tehingust taganemise eelduseks on tehingu tegemine ning kui see on tehtud, siis tekib õigus ka tehingust taganeda kuni seaduses sätestatud tähtajani. Vastupidine tõlgendus oleks mh vastuolus kauplejate õigustega, kuna kauplejal on ebamõistlik teha kulutusi kauba komplekteerimiseks ja saatmiseks olukorras, kus tarbija seda kaupa niikuinii ei soovi ja kauba tagastab.

See tõlgendus on mh kooskõlas VÕS kommentaaris nimetatud sätte eesmärkidega, milledeks on:

1) Anda tarbijale võimalus kaupa proovida (see eeldab kauba kättesaamist);
2) Kaitsta tarbijat nn emotsiooniostude eest (see ei eelda kauba kättesaamist).

Tarbija tagastas 14-päevase taganemisõiguse alusel tellitud toote, aga kaupleja hinnangul
on toote väärtus nüüd vähenenud. Kas kauplejal on õigus tagastatavat summat
vähendada?

Icon - Arrow right

Tagastamisele kuuluva asja halvenemise korral vastutab tarbija asja kasutamisest tingitud väärtuse vähenemise eest juhul, kui ta on asja kasutanud muul viisil, kui on vaja asja olemuses, omadustes ja toimimises veendumiseks. Toote kättesaamisel peab tarbija käsitsema toodet üksnes nii nagu ta saaks teha seda päris poes – näiteks riideeset selga proovides. Kui kaupleja hinnangul on see piir ületatud, saab ta keelduda täishinna tagastamisest.

Kaupleja ei tohi seda piiri aga liiga rangeks seada. Tarbijavaidluste komisjon on näiteks lahendanud vaidluse, kus tarbija tagastas kauplejale ostetud madratsi, millel olid juuksekarvad. Kaupleja leidis, et toote väärtus on vähenenud tarbijapoolse kasutamise tõttu ning vajab sügavpuhastust. Kui tarbija oleks madratsi ostnud füüsilisest poest, oleks tal olnud eelduslikult võimalus madratsi peal lamada või vähemalt sellel istuda.

Selle käigus on ka tõenäoline mõnede juuksekarvade sattumine madratsile. Seega sai tarbija tagastatud madratsi eest kogu raha tagasi.

Tarbija ei tagastanud toodet originaalpakendis. Kas kauplejal on õigus tagastatavat
summat vähendada?

Icon - Arrow right

Kaupleja võib 14-päevase tagastusõiguse puhul nõuda, et toode tagastataks originaalpakendis ning see info peab kodulehel olema tarbijale kättesaadav ning nähtav. Pakendi puudumise korral peab kaupleja tõendama kauba väärtuse vähenemise pakendi puudumise tõttu (sinna hulka võib arvestada ka pakendis olevaid infolehti ja kasutusjuhendeid) ning selles tulenevalt võib vähendada tarbijale tagastatavat summat. Vaidluse korral on soovitatav esitada ka konkreetsed tõendid, mis tõendavad tekkinud kahju suurust.

Tarbija ostis e-poest teleri ja väidab, et teleri ekraan oli teleri kätte saades katki. Kes ja
mida peab tõendama?

Icon - Arrow right

Tarbijavaidluste komisjon on teinud sellise vaidluse lahendamisel otsuse, milles märkis:

Komisjon märgib, et antud asjas on väga keeruline tagantjärele tuvastada tekkinud puuduse põhjuseid. Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 218 lg 2 kohaselt vastutab tarbijalemüügi puhul müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega.

Pooled ei vaidle selle üle, et Tarbija kirjeldatud puudus (teleri ekraan on ülemises paremas nurgas katki) kaubal esineb ning Tarbija teavitas Kauplejat avastatud puudusest samal päeval pärast kauba kättesaamist.

Komisjoni arvates ei ole VÕS § 218 lg 2 teises lauses sätestatud eeldus, et mittevastavus lepingutingimustele oli olemas asja üleandmise ajal, käesoleval juhul vastuolus asja või puuduse olemusega. Kuna teleri puhul esineva puuduse olemus ei välista seda, et puudus esines asja üleandmise ajal, tuleb VÕS § 218 lg 2 teise lause kohaselt eeldada, et lepingutingimustele mittevastavus (ekraani defekt) oli olemas asja üleandmise ajal ning
kohustus tõendada vastupidist lasub Kauplejal.

Komisjon leiab, et käesoleval juhul ei ole Kaupleja tõendanud, et Tarbijale anti üle lepingutingimustele vastav kaup. Komisjon möönab, et Kauplejal on seda väga keeruline tõestada, kuid igal juhul ei saa VÕS § 218 lg-st 2 tulenevat kohustust pidada täidetuks üldsõnalise hinnangu andmisega Tarbija tehtud fotodele (katkisest) telerist ja selle pakendist. Teadaolevalt ei ole Kaupleja kauba ega pakendi vigastustega vahetult tutvunud, rääkimata tõsikindlast tuvastamisest (nt ekspertiisi abil), kuidas teleri ekraani vigastus võis tekkida.


Eeltoodud lahendit arvestades on soovitatav alati nõuda, et kuller ja tarbija avavad pakendi koos pärast selle tarbijani toimetamist. Vastasel korral on väga keeruline tõendada, kas kahjustuse tekitas tarbija või kuller. Seega on kaupleja huvides alati nõuda, et ka kuller oleks võimalike vigastuste fikseerimisel hoolikas.

Kui klient tagastab jalanõud, mida on selgelt päevi kantud, mis on määrdunud ja ei ole kasutamata, kas kaupmees peab need tagasi võtma ja millised on kaupmehe õigused siin?

Icon - Arrow right

Kui tarbija tellib kauba e-poest, on tal VÕS § 56 lg 1 kohaselt 14 päeva jooksul õigus kaup ilma põhjuseta tagastada. Selle sätte eesmärk on pakkuda tarbijale võimalust kauba ning selle omadustega tutvuda nagu füüsilises poes. VÕS § 562lg 4 sätestab, et selleks, et veenduda asja olemuses, omadustes ja toimimises on tarbijal õigus kasutada ja käsitseda asja üksnes nii, nagu seda lubataks teha poes. Tarbijal on seega õigus näiteks riideid ja jalanõusid jalga proovida, kuid mitte neid päevi kanda, ära määrida või hinnasilte ära lõigata. Kui tarbija on kasutanud kaupa muul viisil, kui on vaja asja olemuses, omadustes ja toimimises veendumiseks ning kauba väärtus on vähenenud, vastutab selle eest tarbija. Seega, kuigi kauplejal on kauba tagastamise korral VÕS § 561 lg 1 tulenev kohustus tarbijale raha tagastada, saab kauba  väärtuse vähenemise korral keelduda kas osaliselt või täielikult raha tagastamisest. Sellisel juhul peab kaupleja siiski põhjendama ning olema valmis tõestama, milles seisneb kauba väärtuse vähenemine. Kui toode on võimalik näiteks puhtaks pühkida ja tagasi müüki panna, ei ole raha tagastamisest täies ulatuses keeldumine põhjendatud. Kui toote puhastamiseks tuleb teha kulutusi, peab kaupleja olema valmis seda vaidluse korral ka tõendama.

4) Andmekaitse

Kui muutuvad e-poe andmekaitsetingimused, siis kas piisab kliendi teavitamisest või on
vajalik küsida uut nõusolekut isikuandmete töötlemiseks?

Icon - Arrow right

Vastus sõltub muudatuste sisust. Võimalikud on kolm erinevat varianti:

1. Kui tegemist on ebaolulise muudatusega, mis isikuandmete töötlemise sisu ei muuda (näiteks kirjavigade parandamine või tingimuste dokumendi struktuuri muutmine), siis pole vaja kasutajat teavitada ega ka uut nõusolekut küsida.
2. Kui tegemist on muudatusega, mis ei mõjuta kasutaja nõusoleku alusel töödeldavate isikuandmete töötlemist, siis tuleb kasutajaid teavitada, kuid uut nõusolekut pole vaja küsida.
3. Kui tegemist on muudatusega, mille tulemusena muutub oluliselt kasutaja nõusoleku alusel töödeldavate isikuandmete töötlemine, siis tuleb kasutajaid sellest informeerida ning lisaks küsida uut nõusolekut.

Kui prokuratuur nõuab e-poelt kasutajate isikuandmeid, siis kas kasutajat tuleb
informeerida tema andmete edastamisest prokuratuurile?

Icon - Arrow right

Kui ettevõttele/e-poele on teada, et andmeid küsitakse kriminaalmenetluse raames, siis sellisest päringust ei tohi kedagi teavitada, sh kasutajat, kelle kohta päring esitati. Vastasel korral paneb andmete levitaja toime kuriteo või väärteo.

Karistusseadustiku § 316.1 lg 1 kohaselt karistatakse kuni viieaastase vangistusega kriminaalasja kohtueelse menetluse andmete ebaseadusliku avaldamise eest isiku poolt, kellele need andmed said teatavaks seoses töö- või ametiülesannete täitmisega, kui sellega on tehtud võimatuks või oluliselt raskendatud kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumise või muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamine või jälitustoimingu eesmärgi saavutamine jälitusmenetluses. Lisaks saab juriidilist isikut ehk äriühingut karistada selle kuriteo eest rahalise karistusega summas 4000–16 000 000 eurot.

Kui aga andmete avaldamine ei toonud kaasa eelnimetatud tagajärge, saab andemete avaldamise eest karistada kriminaalmenetluse seadustiku § 214 lg 3 ja § 138.1 lg 1 alusel rahatrahviga summas kuni 3200 eurot.

5) Pretensioonide esitamine

Kas müüja võib kohustada ostjat kulleri juuresolekul tooteid üle vaatama, öeldes, et hilisemaid pretensioone ei arvestada (kui näiteks mõni toode on pakist puudu või on saadetud vale toode)?

Icon - Arrow right

Kaupleja võib (ning õrnade saadetistega, nt telerid jms, lausa peaks) paluda tarbijat koos kulleriga toote üle vaatama, kuivõrd see aitab vähendada pretensioone tulevikus. Seda ei saa aga muuta kohustuseks, samuti ei tohi sellega välistada tarbija seadusest tulenevaid õigusi pretensioonide esitamiseks. Samas võib tarbija poolt ülevaatamiskohustuse rikkumine lihtsustada müüja jaoks hilisemaid vaidlusi tarbijatega.

Ostja teavitas müüjat toote puudusest. Müüja palus toote kontrollimiseks tagasi saata. Möödunud on tükk aega, kuid ostja ei ole toodet tagasi saatnud. Milline on see mõistlik aeg, mille jooksul peaks ostja toote tagasi saatma? Millise aja möödudes võib müüja keelduda toodet tagasi võtmast?

Icon - Arrow right

Seadus sellele küsimusele otsest vastust ei anna ja lähtuda saab eelkõige VÕS § 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttest, mille kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet on selgitanud, et tarbijal õigus esitada kauplejale pretensioon kahe aasta jooksul alates ostu tegemisest, kuid kaupleja poole tuleb tarbijal pöörduda viivitamatult, hiljemalt kahe kuu jooksul alates puuduse avastamisest. Eeltoodut arvestades võib üldjuhul pidada mõistlikuks, et tarbija saadab kauba müüjale kontrollimiseks hiljemalt kahe kuu jooksul. Samas olukorras, kus tegemist on tootega, mille omadused ajas muutuvad, peaks mõistlik tähtaeg olema lühem, kuid kaupleja peab olema valmis seda ka tarbijale põhjendama. Tulenevalt tarbijakaitse seaduse § 24 lg-st 7 tuleb tarbija nõude rahuldamata jätmist kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendada. Seega kui kaks kuud on möödas ning ostja pole toodet kontrollimiseks saatnud, tuleks ostjale kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastata ning põhjendada toote tagasivõtmisest keeldumist.

Kas kaheaastane pretensioonide esitamise aeg kehtib ka kiiresti rikneva toote puhul? Kas müüja peab tagasi võtma ka näiteks poolteist kuud vana banaani, kui ostja väidab, et see oli kätte saades defektiga?

Icon - Arrow right

Ostetud toode peab vastama kokkulepitud tingimustele. Kui tootel ei ole kokkulepitud tingimusi - on defektiga - vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Ostja peab müüjale teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kiirestirikneva toote puhul muutub ka „mõistliku aja“ definitsioon võimalikest puudustest teavitamise puhul, samuti pole kiiresti riknev toode tavatingimustel tagastatav. Kui kiiresti rikneval tootel oli juba kätte saades defekt või puudus, peab ostja sellest võimalikult kiiresti kauplejat teavitama ning sellisel juhul on kauplejal kohustus toode asendada või ostu eest raha tagastada. Kui ostetud toode on tagastamise hetkeks riknenud ning hävinenud, ei ole seda võimalik ka tagastada. Kokkuvõttes võib eeldada, et reaalse kohtuvaidluse korral asub kohus seisukohal, et banaani puudustest tuleks teavitada maksimaalselt mõne tunni jooksul pärast selle kättesaamist, kuna vastasel korral on tegemist banaani loomuliku roiskumisega, mille eest kaupleja vastutada ei saa.

Kas e-poel on õigus ostja pretensiooni mitte lahendada, kui ostjal puudub ostu tõendav arve?

Icon - Arrow right

Tarbija saab e-poest ostu sooritades arve või ostu sooritamise kinnituse e-kirjana. Kui tarbija näiteks e-kirja kogemata kustutab, on tal ostu sooritamise tõendina õigus esitada ka näiteks arvelduskonto väljavõte. Samuti kuivõrd kauplejal on arve või ostu sooritamise kinnitus digitaalsel kujul olemas, saab ta selle kaudu kontrollida, kas tarbija tõepoolest ostu sooritas ning siis pretensiooni lahendada.

Kas pretensioonide esitamise õigus kehtib ka kasutatud tootele, millel oli müümise hetkel defekt ja mis müüdi soodsama hinnaga?

Icon - Arrow right

Defektiga toote ostmisel teeb tarbija teadliku otsuse osta puudusega toode odavama hinnaga. Kui aga tootel ilmneb uus defekt, milles kokku lepitud ei ole ja mida ette näha ei olnud võimalik, on tarbijal samasugused pretensioonide esitamise õigused nagu tavalise toote puhul

Kas e-pood võib ostja pretensiooni korral ka otse maaletooja või tootja poole suunata?

Icon - Arrow right

Pretensioonide korral vastutab kauba eest kaupleja, mitte maaletooja või tootja. Seega peab kaupleja aitama tarbijat pretensioonide lahendamisega ning teda edasi suunata ei või. Maaletooja ja tootja ning müüja vahelised küsimused vastutuse osas on poolte sisesuhte küsimus.

Eesti E-kaubanduse Liidu liikmete küsimustele vastavad:

Tutvu juba liitunud e-poodidega

Meid on iga päevaga aina rohkem, sest koos on kergem areneda.

Vaata liikmeid

E-poed mida saad usaldada.

“Turvaline ostukoht” kvaliteedimärgis tagab ostjale kontrollitud ja rangetele tingimustele vastava ostukogemuse.

Tutvu kvaliteedimärgisega