Jurist annab väärt nõu

Loe nõuandeid

Jurist annab iga nädal e-kaubanduse alast nõu

Antud rubriigis vastab igal nädalal Eesti E-kaubanduse Liidu liikmete küsimustele liidu jurist Lindberg Legal.

Saada oma küsimus kati@e-kaubanduseliit.ee

1) E-poega seotud üldised küsimused

Kas e-pood võib müüa eri riikide tarbijatele erineva hinnaga tooteid?

Icon - Arrow right

Erinevad hinnad on e-poodidele lubatud olukorras, kus sama ettevõtte e-poed on erinevad. Ehk näiteks pood.ee on suunatud Eesti turule ja seal maksab ülikond 500 EUR, aga samal ettevõttel on ka pood.fi, mis on suunatud Soome turule ja seal maksab sama ülikond 600 EUR.

Aga see pole lubatud, et mul on pood.com leht, mis on suunatud nii Eesti kui ka Soome turule, aga hinda näitab e-pood lähtudes külastaja IP-aadressist ehk Soome IP-ga on ülikond 600 EUR ja Eesti IP- ga 500 EUR. Selle kohta on ka juhendmaterjal: https://europa.eu/youreurope/citizens/consumers/shopping/pricing- payments/index_et.htm#shortcut-4

Kas alkoholi võib ettevõtte müüa e-poes olukorras, kus ettevõttel pole füüsilist poodi?

Icon - Arrow right

Alkoholi jae- ega hulgimüügiks ei ole vaja tegevusluba (litsentsi), aga mõlema tegevusalaga tegelemiseks tuleb esitada Majandustegevuse registrisse majandustegevusteade (Alkoholiseadus (AS) § 23 lg 1). Toiduseadusest tulenevalt peab nii hulgi- kui ka jaekaubanduse puhul teavitama oma tegevusest ka Veterinaar- ja Toiduametit. E-kaubanduse korras on alkohoolsete jookide jaemüük lubatud ainult majandustegevuse registri andmetes märgitud ettevõtja füüsilise kaupluse või toitlustusettevõtte kaudu (AS § 40 lg 1 p 12). Seega on alkoholi müük e-poes lubatud vaid ettevõtjatele, kellel on füüsiline pood.

2) Toote tagastamine

Kas 14 päeva taganemisõigus hakkab kehtima alles peale kauba kätte saamist või võib
tarbija vahetult pärast ostu tegemist teatada, et ostetud kaupa ei soovi?

Icon - Arrow right

Võlaõigusseaduse § 56 lg 11 sätestab, et lepingu puhul, mille esemeks on asja üleandmine, hakkab taganemise tähtaeg jooksma alles hetkest, mil tarbija saab kauba kätte.
Nimetatud sätted reguleerivad aga seda, millal lõpeb taganemise õigus ehk kuidas arvutada õiguse lõppemise päev. See on 14 päeva alates kauba kättesaamisest. Samas taganemise õiguse alguse kohta seadus otseselt midagi ei ütle, samas olukorras, kus see õigus on tarbijal olemas, on ebamõistlik tõlgendada seadust selliselt, et see tekib alles kauba kättesaamisega. Tehingust taganemise eelduseks on tehingu tegemine ning kui see on tehtud, siis tekib õigus ka tehingust taganeda kuni seaduses sätestatud tähtajani. Vastupidine tõlgendus oleks mh vastuolus kauplejate õigustega, kuna kauplejal on ebamõistlik teha kulutusi kauba komplekteerimiseks ja saatmiseks olukorras, kus tarbija seda kaupa niikuinii ei soovi ja kauba tagastab.

See tõlgendus on mh kooskõlas VÕS kommentaaris nimetatud sätte eesmärkidega, milledeks on:

1) Anda tarbijale võimalus kaupa proovida (see eeldab kauba kättesaamist);
2) Kaitsta tarbijat nn emotsiooniostude eest (see ei eelda kauba kättesaamist).

E-poel füüsiline esindus puudub. Kas tarbija peab tagastama toote e-poe tarnija (mööbli
tootja) asukohta või e-poodi pidava juriidilise isiku asukohta?

Icon - Arrow right

Tarbijavaidluste komisjon on asunud seisukohale, et tarbijal on õigus tagastada ostetud toode e- poe asukohta, milleks üldjuhul on e-poe omanikuks oleva äriühingu asukoht. Kui kaupleja soovib, et toode tagastataks taganemise korral teise asukohta, peab see olema enne ostu tegemist tarbijale üheselt arusaadavaks tehtud, et tarbija teaks sellega (eelkõige taganemisega tekkivate võimalike kuludega) enne ostu tegemist arvestada.

3) Tagastatud toote kahjustused

Tarbija ostis e-kauplusest toote ning soovib mitu päeva pärast toote kättesaamist toote
tagastada, väites, et toode oli transpordi ajal purunenud. Kaupleja arvab, et toode purunes
tarbija süül. Mida teha?

Icon - Arrow right

Sellise küsimuse puhul on väga raske tõendada, kus toode viga sai. Vaidluste ennetamiseks on kasulik anda tarbijale koos tellimuse infoga ka soovitus toode koheselt üle vaadata, kullerteenust kasutades kulleri juuresolekul. Sellisel juhul saab tarbija koheselt toote vastuvõtmisest keelduda ning kuller ja kauplus peavad lahendama küsimuse, kas toode purunes transpordi käigus või näiteks laos.

Kui tarbija avab paki alles mitu nädalat hiljem ning avastab tootel nähtava vigastuse, on väga raske tõestada, kas toode sai viga transpordil või tarbija kodus. Kaupleja saab tellida vigastuse tekkepõhjuse väljaselgitamiseks ekspertiisi või paluda pilte tootepakendist, millel võiks eelduslikult samuti vigastusi olla. Kui kauplejal ei ole head tõendit, millest nähtub, et tarbija on toote ise ära lõhkunud, tuleks toode siiski asendada.

Kas 14 päeva taganemisõigus hakkab kehtima alles peale kauba kätte saamist või võib
tarbija vahetult pärast ostu tegemist teatada, et ostetud kaupa ei soovi?

Icon - Arrow right

Võlaõigusseaduse § 56 lg 11 sätestab, et lepingu puhul, mille esemeks on asja üleandmine, hakkab taganemise tähtaeg jooksma alles hetkest, mil tarbija saab kauba kätte.
Nimetatud sätted reguleerivad aga seda, millal lõpeb taganemise õigus ehk kuidas arvutada õiguse lõppemise päev. See on 14 päeva alates kauba kättesaamisest. Samas taganemise õiguse alguse kohta seadus otseselt midagi ei ütle, samas olukorras, kus see õigus on tarbijal olemas, on ebamõistlik tõlgendada seadust selliselt, et see tekib alles kauba kättesaamisega. Tehingust taganemise eelduseks on tehingu tegemine ning kui see on tehtud, siis tekib õigus ka tehingust taganeda kuni seaduses sätestatud tähtajani. Vastupidine tõlgendus oleks mh vastuolus kauplejate õigustega, kuna kauplejal on ebamõistlik teha kulutusi kauba komplekteerimiseks ja saatmiseks olukorras, kus tarbija seda kaupa niikuinii ei soovi ja kauba tagastab.

See tõlgendus on mh kooskõlas VÕS kommentaaris nimetatud sätte eesmärkidega, milledeks on:

1) Anda tarbijale võimalus kaupa proovida (see eeldab kauba kättesaamist);
2) Kaitsta tarbijat nn emotsiooniostude eest (see ei eelda kauba kättesaamist).

Tarbija tagastas 14-päevase taganemisõiguse alusel tellitud toote, aga kaupleja hinnangul
on toote väärtus nüüd vähenenud. Kas kauplejal on õigus tagastatavat summat
vähendada?

Icon - Arrow right

Tagastamisele kuuluva asja halvenemise korral vastutab tarbija asja kasutamisest tingitud väärtuse vähenemise eest juhul, kui ta on asja kasutanud muul viisil, kui on vaja asja olemuses, omadustes ja toimimises veendumiseks. Toote kättesaamisel peab tarbija käsitsema toodet üksnes nii nagu ta saaks teha seda päris poes – näiteks riideeset selga proovides. Kui kaupleja hinnangul on see piir ületatud, saab ta keelduda täishinna tagastamisest.

Kaupleja ei tohi seda piiri aga liiga rangeks seada. Tarbijavaidluste komisjon on näiteks lahendanud vaidluse, kus tarbija tagastas kauplejale ostetud madratsi, millel olid juuksekarvad. Kaupleja leidis, et toote väärtus on vähenenud tarbijapoolse kasutamise tõttu ning vajab sügavpuhastust. Kui tarbija oleks madratsi ostnud füüsilisest poest, oleks tal olnud eelduslikult võimalus madratsi peal lamada või vähemalt sellel istuda.

Selle käigus on ka tõenäoline mõnede juuksekarvade sattumine madratsile. Seega sai tarbija tagastatud madratsi eest kogu raha tagasi.

Tarbija ei tagastanud toodet originaalpakendis. Kas kauplejal on õigus tagastatavat
summat vähendada?

Icon - Arrow right

Kaupleja võib 14-päevase tagastusõiguse puhul nõuda, et toode tagastataks originaalpakendis ning see info peab kodulehel olema tarbijale kättesaadav ning nähtav. Pakendi puudumise korral peab kaupleja tõendama kauba väärtuse vähenemise pakendi puudumise tõttu (sinna hulka võib arvestada ka pakendis olevaid infolehti ja kasutusjuhendeid) ning selles tulenevalt võib vähendada tarbijale tagastatavat summat. Vaidluse korral on soovitatav esitada ka konkreetsed tõendid, mis tõendavad tekkinud kahju suurust.

Tarbija ostis e-poest teleri ja väidab, et teleri ekraan oli teleri kätte saades katki. Kes ja
mida peab tõendama?

Icon - Arrow right

Tarbijavaidluste komisjon on teinud sellise vaidluse lahendamisel otsuse, milles märkis:

Komisjon märgib, et antud asjas on väga keeruline tagantjärele tuvastada tekkinud puuduse põhjuseid. Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 218 lg 2 kohaselt vastutab tarbijalemüügi puhul müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega.

Pooled ei vaidle selle üle, et Tarbija kirjeldatud puudus (teleri ekraan on ülemises paremas nurgas katki) kaubal esineb ning Tarbija teavitas Kauplejat avastatud puudusest samal päeval pärast kauba kättesaamist.

Komisjoni arvates ei ole VÕS § 218 lg 2 teises lauses sätestatud eeldus, et mittevastavus lepingutingimustele oli olemas asja üleandmise ajal, käesoleval juhul vastuolus asja või puuduse olemusega. Kuna teleri puhul esineva puuduse olemus ei välista seda, et puudus esines asja üleandmise ajal, tuleb VÕS § 218 lg 2 teise lause kohaselt eeldada, et lepingutingimustele mittevastavus (ekraani defekt) oli olemas asja üleandmise ajal ning
kohustus tõendada vastupidist lasub Kauplejal.

Komisjon leiab, et käesoleval juhul ei ole Kaupleja tõendanud, et Tarbijale anti üle lepingutingimustele vastav kaup. Komisjon möönab, et Kauplejal on seda väga keeruline tõestada, kuid igal juhul ei saa VÕS § 218 lg-st 2 tulenevat kohustust pidada täidetuks üldsõnalise hinnangu andmisega Tarbija tehtud fotodele (katkisest) telerist ja selle pakendist. Teadaolevalt ei ole Kaupleja kauba ega pakendi vigastustega vahetult tutvunud, rääkimata tõsikindlast tuvastamisest (nt ekspertiisi abil), kuidas teleri ekraani vigastus võis tekkida.


Eeltoodud lahendit arvestades on soovitatav alati nõuda, et kuller ja tarbija avavad pakendi koos pärast selle tarbijani toimetamist. Vastasel korral on väga keeruline tõendada, kas kahjustuse tekitas tarbija või kuller. Seega on kaupleja huvides alati nõuda, et ka kuller oleks võimalike vigastuste fikseerimisel hoolikas.

4) Andmekaitse

Kui muutuvad e-poe andmekaitsetingimused, siis kas piisab kliendi teavitamisest või on
vajalik küsida uut nõusolekut isikuandmete töötlemiseks?

Icon - Arrow right

Vastus sõltub muudatuste sisust. Võimalikud on kolm erinevat varianti:

1. Kui tegemist on ebaolulise muudatusega, mis isikuandmete töötlemise sisu ei muuda (näiteks kirjavigade parandamine või tingimuste dokumendi struktuuri muutmine), siis pole vaja kasutajat teavitada ega ka uut nõusolekut küsida.
2. Kui tegemist on muudatusega, mis ei mõjuta kasutaja nõusoleku alusel töödeldavate isikuandmete töötlemist, siis tuleb kasutajaid teavitada, kuid uut nõusolekut pole vaja küsida.
3. Kui tegemist on muudatusega, mille tulemusena muutub oluliselt kasutaja nõusoleku alusel töödeldavate isikuandmete töötlemine, siis tuleb kasutajaid sellest informeerida ning lisaks küsida uut nõusolekut.

Kui prokuratuur nõuab e-poelt kasutajate isikuandmeid, siis kas kasutajat tuleb
informeerida tema andmete edastamisest prokuratuurile?

Icon - Arrow right

Kui ettevõttele/e-poele on teada, et andmeid küsitakse kriminaalmenetluse raames, siis sellisest päringust ei tohi kedagi teavitada, sh kasutajat, kelle kohta päring esitati. Vastasel korral paneb andmete levitaja toime kuriteo või väärteo.

Karistusseadustiku § 316.1 lg 1 kohaselt karistatakse kuni viieaastase vangistusega kriminaalasja kohtueelse menetluse andmete ebaseadusliku avaldamise eest isiku poolt, kellele need andmed said teatavaks seoses töö- või ametiülesannete täitmisega, kui sellega on tehtud võimatuks või oluliselt raskendatud kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumise või muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamine või jälitustoimingu eesmärgi saavutamine jälitusmenetluses. Lisaks saab juriidilist isikut ehk äriühingut karistada selle kuriteo eest rahalise karistusega summas 4000–16 000 000 eurot.

Kui aga andmete avaldamine ei toonud kaasa eelnimetatud tagajärge, saab andemete avaldamise eest karistada kriminaalmenetluse seadustiku § 214 lg 3 ja § 138.1 lg 1 alusel rahatrahviga summas kuni 3200 eurot.

Eesti E-kaubanduse Liidu liikmete küsimustele vastavad:

Tutvu juba liitunud e-poodidega

Meid on iga päevaga aina rohkem, sest koos on kergem areneda.

Vaata liikmeid

E-poed mida saad usaldada.

“Turvaline ostukoht” kvaliteedimärgis tagab ostjale kontrollitud ja rangetele tingimustele vastava ostukogemuse.

Tutvu kvaliteedimärgisega