2021.a. oli e-kaubanduse käive Eestis 2,5 miljardit eurot (Eesti Panga andmetel), mis tähendab 50% kasvu võrreldes 2020.a. (1,66 miljardit)!
Keskmine e-ostlemise kuukäive oli Eestis 2021.a. 208 miljonit eurot
keskmiselt tehakse 58% e-oste Eesti e-poodidest ning 42% välismaa e-poodidest
e-kaubandus moodustab juba vähemalt 15% kogu jaekaubanduse mahust
pangalingi kõrvale on tõusnud ka maksealgatuse teenus, mis kokku moodustavad eestlaste e-maksetest 76%
Eestlased on pakiautomaadi usku- 80% pakke tellitakse pakiautomaati (DPD ja Emori uuringud)
Erinevad rahvusvahelised uuringud toovad välja, et suisa 90% esmasest toote/ettevõtte otsingust ning 60% e-ostudest tehakse läbi mobiiltelefoni
Eestlased tellisid 2021.a. pakiautomaatidesse riigisiseselt (ettevõtetest eraisikutele) 12 058 995 pakki, mida on 33% ja 3 miljonit pakki rohkem, kui aasta tagasi
Emor on välja toonud, et internetti kasutab maailmas 4,5 miljardit inimest (aastane juurdekasv 7%), mis on 59% kogu rahvastikust
Eestis on ca 6000 domeeni, mis kasutavad e-poe platvorme
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning Eesti E-kaubanduse Liidu uuringute alusel ei vasta 50% Eesti e-poodidest 100% kõikidele seadusest tulenevatele tarbijaõigustele (siit leiad nõuded: https://e-kaubanduseliit.ee/usaldusmargise-taotlemine/)
Eestis kannab 2022.a. seisuga 185 e-poodi Turvalise Ostukoha usaldusmärgist
Emor prognoosib 2025.a. esmatarbe kaupadele e-kanalitest ostlemise osakaaluks juba 10% (hetkel 6%) ning näiteks Hiinas suisa 31%
Koroona kriis suurendas Eestis e-ostlejate arvu vähemalt 50% (Maksekeskuse kliendianalüüs)
2,5 miljardit eurot oli 2021.a. e-ostlemise käive Eestis, mis teeb 50% kasvu (2020.a. 1,66 miljardit). 1,1 miljardit eurot viisid eestlased välismaistesse e-poodidesse ning 1,4 miljardit jäeti Eestisse.
Eesti elanikud tegid 2021. aasta neljandas kvartalis kuus keskmiselt 6 miljonit e-ostu, 249 miljoni euro väärtuses. E-ostude arv oli neljandas kvartalis 31% suurem kui eelmisel aastal samal ajal, käive kasvas 59%.
Eestis ostetakse kõige enam pangalingi maksekorraldusega. Pangalingi kõrvale on tõusnud avatud pangandusel põhinev makse algatamiseteenus. Pangalingi maksekorralduse ja avatud panganduse maksetega osteti neljandas kvartalis 53% kõikidest Eestis tehtud e-ostudest; käibest moodustasid need 76%. Kui Neljandas kvartalis osteti e-poodidest järelmaksuga kaupu keskmiselt 11,6 tuhat korda kuus kogukäibega 6,7 miljonit eurot. Keskmine järelmaksuga e-poest ostetud ost neljandas kvartalis maksis 574 eurot. Kuigi järelmaksu maht on võrreldes muude makseviisidega veel tagasihoidlik, muutub see tasumisviis üha populaarsemaks.
Eestis teeb e-oste hinnanguliselt 76% elanikkonnast. Pandeemia on seda suhtarvu suurendanud – viie aasta eest oli e-ostlejate osakaal kümme protsendipunkti väiksem. Kõige aktiivsemad e-ostlejad on Suurbritannias (92% elanikkonnast), Hollandis (91%) ja Taanis (90%). Euroala riikidest on tagasihoidlikum e-ostlejate osakaal (pisut üle poole elanikkonnast) Lõuna-Euroopas – Portugalis (56%), Itaalias (54%) ja Küprosel (52%). Bulgaarias ja Rumeenias teeb e-oste aga vaid alla poole elanikkonnast.
Kuna Eesti Panga e-kaubanduse käibe statistika hõlmab nii e-kaupasid kui e-teenuseid, monitoorib E-kaubanduse Liit lisaks Eesti pakiautomaatide pakkide mahtu, et saada eraldi indikatsioon e-kaupade mahtudest.
2020.a kasvas pandeemiast tingitult e-kaubandus tavapärase 25-27% asemel 50%. Pakiautomaatidesse liikus eraisikute poolt ettevõtetest tellitult 9 056 631 pakki. 2021.a. telliti aga pakiautomaatidesse pakke 12 058 995 ühikut, mis teeb 2021.a. kasvuks 33%. Kõige suuremat turuosa, 47%, omas 2021.a. Omniva. Siinkohal tasub märkimist pikemaajalisema monitooringu tulemusena Omniva turuosa, mis oli 2020.a. 52% ning 2021.a. lõpus 41%. Aastane keskmine tuli siiski veel 47% ning languse põhjus on väga pragmaatiline- rahvusvaheliselt mahult (peamiselt AliExpress) tingitud konsolideerimisest (soodsama tarnekulu tõttu on hakatud ühe tellija pakke kokku üheks saadetiseks panema, mis ei tähenda vähem tellimusi, kuid konsolideeritult vähem saadetisi). Eesti siseselt mahult ei ole Omniva langenud ning on samavõrra kasvanud konkurentidega (+35%). DPD turuosa oli 2021.a. 23%, kuid tuleb märkida, et on aasta teises pooles olnud 26-27%. Smartposti turuosa oli 2021.a. 30%, mida on aasta lõpupoole tugevalt hoitud ning aasta lõpus kerkinud 31-32%. Nagu mainitud, on DPD teinud 2021.a. kõige suuremat kasvu ning pannud juurde kõige rohkem pakiautomaate. Edu ja turuosa valem on pakiautomaatide võrgustikus, ligipääsetavuses, heas klienditeeninduses/kogemuses, mitte niivõrd hinnas. 2022.a. prognoosime sarnast mustrit 2021 aastale mahus, kuid tõenäoliselt võrdsustuvad veelgi 3 tegija turuosad. 2020-2021 tekitas juurde tuhandeid uusi e-poode. Väga paljud neist ei ole elujõuliseks osutunud. Meie hinnangul on Eestis ca 6000 e-poodi (tegeleme hetkel täpsema monitooringuga). Suured tegijad on ikka need samad, kes olid ka enne pandeemiat. Tõsi, e-kaubanduse buum on toonud juurde Eesti turule rahvusvahelisi tegijaid (Boozt, Zalando, Aboutyou), Amazon laienes Rootsi jpm. Eesti e-poodidest 50% ei vasta jätkuvalt 100% kõikidele seadustele ning ei kasutata ära täiel määral konkurentsieeliseid rahvusvaheliste tegijate ees (7 päevane kiire komplekteerimine ja tarne, eestikeelne vahetu ja kiire kliendisuhtlus, kaup, mida saaks samal päeval postitada).
Maksekeskuse statistikal tuginedes ei näe me enam pööraseid 100% (või kõrgemassegi) suurusjärku ulatuvaid numbreid, vaid oleme tagasi 25-30% aastakasvude juures ja käibes, nagu enne pandeemiat. Maksekeskuse, kes vahendab E-kaubanduse Liidu hinnangul ca 50% kogu Eesti e-kaubanduse käibest, käibekasv oli 2021.a. ca 40%. Tõsi, Maksekeskuse kliendid on pigem kohalikud tegijad ning vähem e-teenuseid (Wolt, Bolt jt), mistõttu Eesti Panga käibekasv on 10% suurem ehk 50%.
Tasub rõhutada, et Maksekeskuse statistika põhjal oli 2021. a. iga kuu tehingumahtudes suurem kui sama kuu aasta varem, mis viitab, et pandeemia on tõepoolest toonud püsivaid muutuseid tarbijakäitumises ja turg on teinud olulise arenguhüppe. Sügis-talv tõi oma üllatused: kõigepealt september 2021, mis tänu pensionifondidest vabanenud rahale tõi kaasa tarbimispeo ebatavalisel kuul. Ka novembrikuine E-smaspäev ületas ootuseid ja varasemaid rekordeid. Sellele järgnenud Musta Reede ning jõulueelse müügi kohta aga annavad nii statistikanumbrid kui ka kaupmeeste hinnangud leigeid signaale. Oodati rohkemat, mis on ühest küljest märk sellest, et me olemegi oma ootused vahepeal väga kõrgeks kruvinud, aga teisalt ka sellest, et kaubanduskeskused alternatiivina ja suurte välismaiste veebipoodide kasvanud aktiivsus on olulised jõud, millega e-poodnikel jälle arvestada tuleb.
Tavaolukorras ostetakse kõige rohkem interneti teel kontserdi, kino ja teatripileteid, mis on koguni 42% ostudest. Lisaks elektroonika on teisel kohal 30%, riideid, jalatsid 25%, Kosmeetika 23%, mööbel 23%, parfüümid 21%, meesteriided 20%, spordikaubad 19%, mänguasjad ja lasteriided 18%, toidukaubad 12%, ravimid 7%.
Pandeemia ajal oli suurim kukkuja lisaks meelelahutusele, reisile ja moe valdkond. Kasvas kodukontori ja vabaajaga seotu, kui ka elektroonika, e-toit, e-ravimid jm.
Allikad: Eesti Pank, Statistikaamet, Eesti E-kaubanduse Liit, Kantar Emor, DPD, eCommerce Europe.
Kuna Euroopa Liidus ja liikmesriikidel puudub selge e-kaubanduse mõiste- kas siia alla peaks minema ainult e-kaubad või ka e-teenused? Ja kui teenused, siis kas lennupiletid, kontserdipiletid või loterii?
On siin üksjagu segadust, kes mida ja kuidas mõõdab. Oleme koostöös MKMi, Eesti Panga ja Statistikaametiga viimase 2.a. jooksul püüdnud siia võimalikult palju selgust ja head koostööd tuua.
Lisainfo ja ettepanekud:
Tõnu Väät, Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht
Eesti E-kaubanduse Liit koondab kõik olulised e-kaubanduse numbrid liidu kodulehele, kust saab alati vaadata nii käivet, mahtusid, kui peamisi näitajaid. Kui sind huvitavad vaid üldnumbrid, siis Sa ei pea erinevate allikate ja andmebaaside kallale minema. Kajastame ainult riiklikult tunnustatud ja aktsepteeritud allikaid. Oledki hetkel õiges kohas, kust on olulised üldnumbrid koondandmetena leitavad!
E-ostlejate profiilid ehk Statistikaamet. Koostöös Statistikaametiga oleme loonud kaubanduse juhtimislaua, mis kuvad automaatselt ka e-kaubanduse olulisi numbreid. Selleks mine www.stat.ee ja võta ülevalt vasakult menüüst “juhtimislauad” vali “kaubandus”.
Näed lisaks olulisi kaubanduse kui ka e-kaubanduse numbreid, mis Statistikaameti baasidest leitavad. Näiteks leibkonna suurus, e-ostude suurus pereliikme kohta, piirkonnad jm. statistilised näitajad. Aegajalt tasub siia juurde vaadata ka E-kaubanduse Liidu kodulehelt uudiste alt EMORi, Gemiuse, DPD jt suuremate küsitluste tegijat ning meie liikmete uuringute tulemusi, mis kenasti täiendavad Statistikaameti küsitluste tulemusi
.svg)
E-kaubanduse käibed ehk Eesti Pank. Et saada teada e-kaubanduse käivet, oleme Eesti Panga ja MKMiga kokkuleppinud e-kaubanduse käibe monitoorimise Eesti Panga poolt.
Oluline on teada, et Eesti Pank monitoorib e-kaubanduse käibe all nii e-kaupasid kui e-teenuseid ehk e-kaubanduse käibe leidmisel on arvestatud Eestis välja antud pangakaartidega tehtud oste Eestis ja välismaal ning väljaspool Eestit välja antud pangakaartidega tehtud oste Eesti e-poodidest ning osaliselt pangalingi maksekorraldusega tehtud oste.
Pangalingi kaudu tehtud ostudest on e-ostude näitajasse sisse arvestatud maksed kaupade ja teenuste eest (meelelahutus, transpordipiletid jms), näitajasse ei ole arvestatud pangalingi kaudu lotopiletite või muude hasartmängude eest tehtud makseid, riiklike maksude tasumisi ega makseid finantsteenuste eest (kindlustusmaksed, laenude tagasimaksed).
Eesti Panga kaudu saab seega kogu e-kaubanduse sektori käibe (e-kaubad ja e-teenused kokku) ning on leitav kui võtta www.eestipank.ee ning “statistika” alt “finantssektori statistika” “makse- ja arveldussüsteemide statistika” ning lehe keskelt näiteks “kaupade- ja teenuste e-ostud”. Kust saab vaadata kuude lõikes e-kaubanduse käibed Eestis, riikide lõikes jpm
Statistikaamet korjab statistikat ka e-kauabnduse ettevõtete käivete ja suuruse kohta (EMTAK koodi järgi), oleme Statistikaametiga kokkuleppinud seda mitte adekvaatseks pidada, kuna andmed pärinevad ainult neilt ettevõtetelt, kel on kohustus e-käibeid anda ehk kelle e-müük on suurem kui 50% või on 100% e-poed.
Siit statistikast jääb üle poole ettevõtetest ja käibest välja. Eesti E-kaubanduse Liit on koostöös Zonega monitoorinud domeene, kes kasutavad e-poe platvorme ning oleme saanud ca 6000 domeeni Eestis, kes kasutavad e-poe platvormi ehk võiks pidada e-poeks
Eesti pakiautomaatide mahud Eesti E-kaubanduse Liit monitoorib lisaks omaltpoolt Eesti pakiautomaatide pakkide mahtu (B2C) ehk ainult Eesti sisest mahtu, mida eestlased ettevõtetest tellivad (v.a. eraisikute omavahelised saadetised). Selleks kokkuleppekohaselt monitoorime ning saame DPD, Smartposti ja Omniva numbrid, mida me ei avalda ettevõtete lõikes, kuid mille baasil koostame igakuised pakiautomaatide pakkide turumahud, mis on leitavad E-kaubanduse Liidu kodulehelt statistika alt ja ka jooksvalt uudistest.
Rahvusvaheline statistika Kuulume koos 23 erineva Euroopa riigiga eCommerce Europe organisatsiooni, kus koostöös erinevate riikide ja erialaorganisatsioonidega koostame igal aastal kogu Euroopat hõlmava e-kaubanduse statistika, mis on Eesti E-kaubanduse Liidu liikmetele kättesaadav liidu kaudu.
Meid on iga päevaga aina rohkem, sest koos on kergem areneda.
“Turvaline ostukoht” kvaliteedimärgis tagab ostjale kontrollitud ja rangetele tingimustele vastava ostukogemuse.
Tutvu kvaliteedimärgisega-min.jpg)
-min.jpg)
-min.jpg)
.svg)
Eesti E-kaubanduse Liitu kuulub juba pea 470 mainekat e-poodi ja tegutseme ühiselt paremuse poole 13 aastat
