Baltikumi e-kaubanduse turg

Kui majandus ja ettevõtte müük kiratseb, ei piisa ainult lisa turundustegevusest kasvuks vaid vajalik on ka mõelda laienemisele välisturgudele. Just enne uut kasvulainet ja keerulisel ajal on tihtipeale mõistlik investeerida. Siinkohal toome välja Baltikumi turu eripärad e-kaubanduse vaatenurgast.

Baltikumis on kokku pea 25 000 e-poodi. Kõige rohkem Leedus- pea 11000, Eestis 9400, Lätis 4400. Samas kui panna juurde riikide elanike arvud- Leedus pea 3 miljonit, Eestis 1,4, Lätis pea 2 miljonit siis Eesti on esirinnas nii ettevõtete arvult (poole rohkem registreeritud ettevõtteid kui näiteks Lätis), kui e-poodide ja pakiautomaatide arvult. Siit võiks järeldada, et Eestis on küll kõige tihedam konkurents ning kõige vähem tarbijad, on elatustase ja e-ostlemise aktiivsus siiski Eestit hoidmas ka e-ostlemise käibes esirinnas Baltikumis ja seda olenemata väiksemast elanike arvust ning konkurentide rohkusest.

Siiski tasuks vaadata Läti poole! Kuna elanikke on 40% rohkem ning e-poode 2x vähem. Samas on Läti turul ka pakiautomaatide võrgustik ehk tellitavad mahud näitamas tublimat kasvu kui Eestis. Pea 10% kõikideste-poodidest tegelevad rõivaste ja ilu sektoris, järgneb 7,7% mööblisektor. Sport, vaba aeg, tervis, autovaruosad, ehted jm 4-5% peal, elektroonika 3% ja ülejäänu valdkonnad on tagasihoidlikumad. Alla 1% jääb haridus, köögisisustus, muusika, meelelahutus. Võibolla on siin potentsiaali uuele ärile?

Kui rääkida kauba toimetamisest siis Omniva on kogu Baltikumis suurim tegija, olles liidestatud pea 12 000 e-poes. DPD pakutakse saatjaks 7800 e-poes, kes on siis Baltikumi üleselt tegelikult number 2 tegija. LPEkspress 5900, Smartposti 3900 ja Venipakki 2700 e-poes. Riikide lõikes eraldi on Eestis selgelt suurim Omniva, Smartpost, DPD, Lätis on Omniva veel suurem tegija, edastades DPD pea 2x ja järgnevalt LPExpressi ning Itella üks väiksemaid tegijaid siis Leedus on suurim LPEkspress, järgneb Omniva, DPD, Venipak, Itella jällegi väikseim. Sama oluline Baltikumiüleselt äri ehitades on vaadata igas riigis enim ja suurimalt levinud pakiautomaatide võrgustikku kui kullervõrgustikku ja makselahenduste poolt. Pangalink on Eestis eelistatuim, kuid näiteks Leedus on päris kõrge määr ka maksmisel kullerile ning üldse kullerteenus.

Millisel platvormil Baltikumi e-poed töötavad? Ka siin on väga suur erinevus riikide vahel. Miks või millest, seda on keeruline öelda. Eestis on WooCommerce pea 70%, Shopify 7%, Voog ja Presta 6%, Magento 4%. Leedus näiteks Woocommerce 53% ning Shopify 17%, Prestashop 13%, Magento 2%. Lätis hoopiski seevastu Woocommerce ainult kõigest 37%, Shopify 23%, Presta 6%, Magento 2%.  Kuna Leedus on e-poode rohkem, siis tegelikult võib öelda, et nii Eestis kui Leedus on ca 6000 e-poodi, mis jooksevad Woocommerce peal ning Lätis kõigest 1600. Ülejäänud järgmised kohad on 1000-500 e-poodi platvormi kohta, mis tegelikult ei ole ka vähe.

Kindlasti tasuks arvestada ka keelega- kui tahad edukalt välisriigis müüa, on soovitatav pakkuda antud riigi emakeeles klienditeenindust ja kiiret suhtlust kui ka kogu e-pood võiks olla korrektselt, ilma vigadeta tõlgitud.

Analüüsi koostamisel on kasutatud suuresti Tembi tarkvara baasil kogutud statistilisi andmeid ettevõtete lehtedelt.

Tõnu Väät

Eesti E-kaubanduse Liit

‍