Eesti e-kaubanduse kasv on Euroopas üks kiiremaid

Värskelt avaldatud Euroopa e-kaubanduse raporti kohaselt kasvas Eesti B2C ehk eraisikute poolt ettevõtetest tellitud e-kaubanduse käive eelmisel aastal 18%, ulatudes 6,1 miljardi euroni.

Eesti e-kaubanduse kasv on muljetavaldav, meist eespool oli vaid kolm riiki – Bosnia ja Hertsegoviina, Ukraina ning Bulgaaria. Soome kasvutempo oli 4%, Rootsis ja Lätis 11%, Prantsusmaal 10% ja Saksamaal 0%.

73% Eesti elanikkonnast vanuses 16-74 ostis 2024. aastal kaupu või teenuseid internetist, mis asetab Eesti Euroopa keskmisest märgatavalt kõrgemale. Euroopa Liidu keskmine näitaja jääb 67% juurde. Tabeli tipus on Iirimaa (95%) ja Holland (94%). Võrdluseks ka naabrid Soome 79% ja Läti 65%.

2024. aastal moodustas e-kaubandus juba üle 13% Eesti SKTst ning kerkib prognoosi järgi sel aastal 15% juurde. Interneti kasutajaid on Eestis 93% elanikkonnast, mis loob tugeva põhja e-kaubanduse edasi arendamiseks.

Eestlased on aktiivsed ka piiriüleses e-kaubanduses. Kokkuvõttes tuleb umbes 65% tellimustest Eestist ja 35% välismaalt, peamiselt Aasiast. 2024. aastal tellisid eestlased pakiautomaatidest 17 miljonit pakki – 14% rohkem kui 2023. aastal.

Pandeemia ajal hoogustus veebiostlemine järsult, kasvades isegi 200-300%. Enne pandeemiat oli tavapärane kasv vahemikus 15-25%, sarnane hoog on nüüd taastunud.

Tehisintellekt areneb kiiresti ja seda kasutatakse otsingu funktsionaalsuses, tootesoovituste personaliseerimisel, liideste, turunduse optimeerimisel, tekstide töötlemise ja kampaaniate planeerimise juures. Makse-eelistuste osas on pangalingid jäänud Eestis kõige populaarsemaks. Samas kasvavad järk-järgult ka osamaksed, maksa hiljem lahendused ja “kliki ja proovi” mudelid, kus klient saab kaupu 30 päeva hoida enne otsustamist.

Jätkusuutlikkuse osas on toimunud teatud taandareng- ettevõtted kasutavad üha enam keskkonnasõbralikke pakendeid, kuid tarbijad peavad kiiret tarnet keskkonnajäljest olulisemaks ning jätkusuutlikus ei ole teema, mille eest tarbija täna nõus lisaks maksma on.

Peamine probleem ELiga on see, et kuigi nad võtavad vastu õigeid eeskirju, siis neid ei jõustata piisavalt kolmandates riikides, eriti Aasias, mis viib ebavõrdse konkurentsini. Aasia suuremad platvormid ei vasta sageli ELi nõuetele nagu pakendite aktsiisid, keskkonnanormid, allahindluste regulatsioonid, toodete ohutus ja ligipääsetavus. Siin peab Euroopa Liit võtma midagi kiiresti ette. 2027 aastaks kavandatav tollireform- anda tollidele rohkem volitusi, kaotada alla 150 euroste saadetiste tollimaksuvabastus ja võibolla ka määrata Aasia kaupadele mõne eurone käitlustasu ei pidurda ilmselt Aasiast ostu ega vähenda üle piiride vohavat keelatud (nõuetele mittevastavat) kaupa.

Tõnu Väät

Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht

‍