Digieuro toob kaupmehele soodsama ja töökindlama makselahenduse

Sularaha kõrvale on lisandumas juba mõne aasta pärast selle digitaalne vaste – digieuro. Kavandatava õigusraamistiku järgi saab digieurost samasugune seaduslik maksevahend nagu praegu on sularaha. See tähendab, et maksevahendina peaksid üldjuhul seda vastu võtma kõik elektroonilisi makseid aktsepteerivad kaupmehed.

Uue makseviisiga kohanemine nõuab ettevalmistusi, kuid kaupmeeste vaatest võiks digieuro vähendada maksekulusid ja anda suuremat kindlust, et maksed saavad toimuda ka võimalike katkestuste korral. Näiteks kui pole elektrit või kui sideühendus on katkenud ja kliendil pole ka sularaha, et ostu eest maksta.

Digieuro pakuks praegustele väljastpoolt Euroopat pärit kaardiskeemide Visa ja MC ning Euroopa piirkondlike makselahenduste, nagu Wero ja Bizum kõrvale veel ühe võimaluse elektrooniliselt maksta. See oleks Euroopa enda lahendus, mida saaks kasutada ühtmoodi kõigis euroala riikides pealinnadest kaugemate maapiirkondadeni. Suurem valik aitaks kaupmeestel vaos hoida ka teiste elektrooniliste maksete vastuvõtmise kulusid. Väiksemaid kulusid peaks tagama eelkõige konkurentsi suurenemine. Lisaks on digieuro õigusraamistrikus kavas piirata teenustasusid, mida makseteenuse pakkujad võivad kaupmeestelt digieuromaksete vastuvõtmise eest küsida.

Euroopa Keskpank ja euroala riikide keskpangad arendavad digieurot koostöös erasektoriga ja see on mõeldud avaliku hüvena. Eesmärk on tagada, et majanduse toimimiseks vajalikud maksed oleksid alati kättesaadavad ja töökindlad nii kauplustes, e-poes kui ka inimeste vahel.

Nagu sularaha, emiteeriks ka digieurot Euroopa Keskpank, kuid sellega saab maksta digitaalselt. Digieuro ühendaks sularaha ja elektroonilise makse omadused: muuhulgas saaks sellega teha makseid ilma internetiühenduseta (offline). Selliste maksete privaatsus oleks sularahamaksetega sarnane: tehingu üksikasju teaksid üknses maksja ja saaja.

Kaupmehe jaoks tähendab digieuro eelkõige uue makseviisi lisandumist praeguste kõrvale. Eurosüsteemi eesmärk on olla digieuro võimalikuks kasutuselevõtuks valmis 2029. aasta teises pooles, seda eeldusel, et vajalik õigusraamistik võetakse vastu selle aasta lõpuks.

Digieuro kasutamiseks ei pea kaupmees ise euroala keskpankadega suhtlema, sest makseid vahendaksid pangad ja teised makseteenuse pakkujad. See tähendab, et ka edaspidi tuleks kaupmehel digieurode vastuvõtuks pöörduda oma kodupanga või makseteenuse pakkuja poole. Kaupluses toimuks maksmine tavapäraselt makseterminali või kassasüsteemi kaudu. E-poes saaks klient valida makseviisiks digieuro ja kinnitada makse oma digieuro rahakotis või pangarakenduses. Digieuromaksed, sealhulgas võrguühenduseta maksed, arveldataks kohe. See annaks kaupmehele makse õnnestumisel kindluse, et raha on laekunud. Ja nagu juba mainitud, pakuks võrguühenduseta maksmine lisavõimalust võtta makseid vastu ka sidehäirete korral.

Mida kaupmees peab tegema?

Praegu eiole kaupmehel digieuro pärast vaja oma makseterminali, kassasüsteemi või e-poe makselahendust muutma hakata. Digieuro kasutuselevõtuks vajalikud tehnilised nõuded on veel väljatöötamisel, neid on oodata hiljemalt 2027. aasta lõpus. Kuid juba on alanud ettevalmistused, et 2027. aasta teisest poolest katsetada digieuro testversiooniga maksmist piiratud keskkonnas ja piiratud osalejatega. Testimises osalevad esialgu ainult keskpankade töötajad ja keskpankade töötajatele teenuseid, näiteks toitlustamist pakkuvad kaupmehed.

Kaupmeestel tasub digieuro arengutel silm peal hoida, kuigi praegu pole veel vaja konkreetseid ettevalmistusi teha. Oluline on teada, et digieuro ei tähenda olemasolevate makseviiside kadumist, vaid et sularaha, kaardimaksete ja teiste makseviiside kõrvale lisandub veel üks võimalus. Digieuro kasutuselevõtu lähenedes jõuab teave vajalike ettevalmituste kohta kaupmeesteni pankade ja teiste makseteenuse pakkujate kaudu.

‍

TeetPuusepp

EestiPank, maksete ja sularaha osakond

‍

‍