E-kaubanduse varimajandusele pidurid peale

- Author  

Eesti E-kaubanduse Liit koondab ligi 400 usaldusväärset e-kauplejat ja suunanäitajat. Kasvatame e-kaubandust koos!

Tõnu Väät 
- Author  
Tegevujuht

Kui rahvasuus tähistab 13. reede halvaendelist päeva, siis meil on tõendeid vastupidise kohta. E-kaubanduse Liit osales 13. veebruaril ümarlaual, kus käsitleti ettevõtjaks registreerimata isikute majandustegevust internetikeskkondades ehk maakeeli - rääkisime varimajandusest e-kaubanduses.

Liidu jaoks oli tegemist kauaoodatud sündmusega, kuna mõttevahetusele erinevate ametitega sai uus hoog sisse puhutud juba möödunud aasta novembris seoses teemaalgatusega Facebookis. Kirjad ja kohtumised Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, Justiitsministeeriumiga, Tarbijakaitseametiga ning Maksu- ja Tolliametiga kulmineerusid osapoolte ühise laua taha istumisega, kus kõigil oli võimalus välja pakkuda lahenduskäike varimajanduse tiibade kärpimiseks. Kokku osales ümarlaual 17 inimest, E-kaubanduse Liitu esindasid Anni Talts, allakirjutanu ja Hedman Partners advokaat Toomas Seppel.

Varimajandus

Olukorras, kus Eestis tegutseb laias laastus üle 2000 ametliku e-poe (indikatiivne number, kuna ühtne register tõeste andmete saamiseks puudub), on sajad aktiivsed eraisikud läinud kergema vastupanu teed ning alustanud ettevõtlusega kehtivale seadusandlusele vilistades. Tõsi, säärane tegevus meelitab ligi kliente, sest keegi ei ütle ju ära veidi soodsamast hinnast, mis varimajanduse populaarsust õhutab. Aus kaupmees saab samal ajal võtta oma "300%-lise juurdehindluse" pärast, mis paraku on müüt, mitte tegelikkus. Registreeritud ettevõtja võib ennast õnnitleda, kui suudab manööverdada 30%-lise marginali piirimail, selleni jõudmiseks võib kuluda aastaid või jääb redel liiga pikaks ja ei jõutagi kohale. Varimajandaja seevastu istub nunnu nägu peas ja lai naeratus näol ning surub taskupõhja oluliselt atraktiivsemaid protsente.

Miks on varimajandus halb?

Konjuktuuriinstituut mõõdab Eestis varimajandust ning nende definitsiooni kohaselt on varimajandus illegaalne majandustegevus, mille käigus jääb kaupade ja teenuste käive kõrvale riigi ametlikust majandusest ning ei kajastu seetõttu ka riiklikus statistikas ega maksulaekumistes. Illegaalse majandustegevuse peamiseks ajendiks on isikliku tulu teenimine ebaausal teel, et saavutada konkurentide ees turueelised. Siinkohal võivad osa inimesi käe tõsta ja hüüda, et meid ei huvitagi riigimaksud, me tahame ainult soodsa hinnaga kaupa! Aastal 2013 oli selliseid hüüdjaid Eestis 18%, ehk ligi viiendik elanikkonnast. Vaid 54% eelistas Konjuktuuriinstituudi raporti kohaselt ainult ametliku tootja/teenindaja poolt pakutavat, millelt olid tasutud ka maksud.

Kahjuks ei ole siin lahenduseks agraarühiskonda naasmine, kus igaüks hoolitseb ise oma ninaesise eest ja piltlikult öeldes lastakse mõisaköiel lohiseda. Seadusandlusest, tagajalgadele aetud ettevõtjatest ja järelvalvesüsteemidest üksi jääb väheks, kui kodanikud varimajandusse soosivalt suhtuvad ning ei taha näha tervikut, mis pikemas perspektiivis ka nende enda heaolu halvab. Eesti riigi eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, tulumaks ja aktsiisimaks ehk ettevõtlusega seotud tulud. Iga varimajandusse investeeritud euroga tõstad ebaausa müüja elujärge, ausate ostudega aitad aga tõsta enda elujärge.

Lisaks riigimaksudele on varimajandus e-kaubanduses halb, sest:

  • tarbija jääb ilma seadustega ettenähtud kaitsest, nagu tellimusest taganemine, pretensiooni esitamise õigus, kauba kohta õiglase teabe saamise õigus, isikuandmete kaitse jne;
  • ettevõtjaks registreerimata isikud ei vastuta sageli müüdud kauba eest, ei kvaliteedi ega tootefotodele vastavuse osas, kõik paha aetakse Hiina ja Poola tarnijate süüks;
  • tarbijal ei ole mittesobiliku kaubaga sageli midagi peale hakata ja ta peab selle ise realiseerima, vahel odavama hinnaga, kui ise ostis. Halvemal juhul jääb mittetarvilik ese kappi seisma ja tekitab tunde, et internetist pole mõtet midagi osta;
  • eraisiku majandustegevus on kergesti haavatav, sest puuduvad vajalikud reservid ootamatute kulude katteks. Kogu tulu kipub minema eraotstarbeks, ei osata vahet teha isiklikul ja ettevõtlusega seotud rahal. Nii võib tarbija probleemide tekkimisel suure tõenäosusega ilma jääda tellitud kaubast ja tagasimakse jaoks ei jätku müüjal lihtsalt vahendeid;
  • ebaausast konkurentsist tingituna surevad välja ametlikud e-poed, mis tähendab palju mahavisatud investeeringuid ja/või töötuks jäänud ettevõtjaid;
  • ettevõtluses pettunud on lokkavat varimajandust pealt nähes altimad samale teele astuma, et ennast ära elatada või lisatulu teenida.

On kahetsusväärne, et e-kaubanduse õitsengule pritsivad Eestis halba mainet ja ebausaldusväärsust aktivistid, kes võiksid sama hästi olla eeskujulikud ettevõtjad. Suures ihas teenida maksuvabalt rohkem, veerevad nad varimajanduse logiseval vankril nii kaua, kuni oma tegevusega vahele jäädakse. Tõsi, Facebookis loodud fännilehe või Buduaari tekitatud müügikausta võib alati näpuliigutusega kustutada, kui asi hapuks läheb. Halb uudis on, et interneti rakumälu on hirmuäratavalt kaugele ulatuv ning talletab kõik varimajandaja jaoks mittesobiliku. Kas üks noor ja tegus inimene tõesti tahab oma tulevikku ning nime sellise jamaga rikkuda?

Mis on lahendused varimajanduse tõkestamisel?

Küll utoopiline, kuid siiski kõige tõhusam lahendus oleks, kui tarbija otsustab varimajandust mitte toetada. See on tegelikult lihtne - internetist uue kauba ostmisel-tellimisel tuleks alati müüja käest küsida ostuarve. Lisaks muudele rekvisiitidele peab ostuarvel olema kajastatud FIE või äriühingu nimi ja registrikood. Nõue ei pea paika, kui müüakse isiklikke esemeid - selline tegevus ei kvalifitseeru ettevõtluseks. Küll aga on kohane siis, kui müüjal on kümneid või sadu pilte uute toodetega, mille valik ja hinnad silmi pimestavad ning tarbija tehingusse meelitavad. Kui müüja ei anna kaubaga kaasa arvet ja muutub arve küsimise peale pahuraks, toetad ostu sooritamisega tõenäoliselt varimajandust. Koduses eelarves võid ostusumma ettenägelikult kanda "koolirahade" kulukontole, sest tõenäosus ilma jääda nii oma kaubast kui rahast on ihan fifty-sixty, nagu ütleks Matti Nykänen. Paraku tingib nõudlus pakkumise ja nii kaua, kui tarbija oma õiguste eest ei seisa, ei hakka kergema vastupanu teed läinud müüja vabatahtlikult ennast ka maksudega koormama. Lahendus oleks, kui ostuhuviline tellib oma kaubad ise (see pole sugugi keeruline) või eelistab ametlikke e-poode.

Tulles tagasi ümarlaua juurde, leidsime mitmeid häid lahenduskäike, mis peaksid kahandama ettevõtjaks registreerimata isikute entusiasmi oma tegevusega jätkata:

  • ettevõtjaks registreerimata isikule laienevad kõik seadusest tulenevad kohustused, kui tema kaupade või teenuste müügil on majandustegevuse tunnused (teostatakse enda nimel ning vastutusel, tulu saamise eesmärgiga ja püsivalt). Siinjuures võib püsiv tähendada ka teatud intervalliga korratavaid tehinguid või hooajalist majandustegevust ning ei oma õiguslikku tähendust, kui palju isikul õnnestub kaupu müüa või tulu teenida. Seega, ka eraisikuna tegutsedes tuleb tarbijale pakkuda taganemisõigust, pretensiooni esitamise õigust ja anda kauba kohta vajalikku teavet. Kogu müügitehinguga seotud info peab olema välja toodud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne tehingu sooritamist;
  • kui varasemalt oli Tarbijakaitseamet seisukohal, et amet aitab kaebusi lahendada vaid siis, kui müüjaks on firma ja ostjaks eraisik, siis Justiitsministeeriumi hinnangul ei ole õige jätta tarbija huvide kaitstus sõltuvusse sellest, kas tehing on sõlmitud ettevõtjaks registreertitud isikuga või mitte. Seega sekkub Tarbijakaitseamet ka eraisikute vahel sõlmitud tehingutesse, kui müüja tegevusel on ettevõtluse tunnused (ei puuduta isiklike esemete müümist);
  • kui ettevõtjaks registreerimata isik kasutab oma äritegevuse hoogustamiseks ebaausaid kauplemisvõtteid, nagu näiteks Facebookis loodud poed, butiigid, shop'id ja closet'id, mida haldab eraisik, saab Tarbijakaitseseaduse § 471 alusel isiku vastutusele võtta ja määrata väärteotrahvi 300 rahaühikut ehk 1200€;
  • Maksu- ja Tolliametis on e-kaubanduse kontrollimiseks loodud eraldi töögrupp, mis 2014. aastal määras 9 kuu jooksul ca 60 isikule juurde täiendavaid makse. Sel aastal on luubi alla võetud e-kaubandusega seotud tulude deklareerimine. Trahv tulude varjamise eest on füüsilisele isikule kuni 1200€;
  • Tarbijakaitseamet ja Maksu- ja Tolliamet alustavad koostööd infovahetuse ja andmete omavahelise jagamise osas, mille põhjal saab menetlusi tõhusamalt läbi viia;
  • kaalutakse ebaausate kauplemisvõtete kasutajate musta nimekirja koostamist, sarnaselt e-poodide musta nimekirjaga;
  • E-kaubanduse Liit aitab kajastada varimajanduse töövõite ning on abiks ettevõtjaks registreerimata isikute koolitamisel, millest esimene seminar toimub juba 11. märtsil.

On suur rõõm, et riik on astunud ettevõtjate selja taha ning on valmis panustama valdkonda, mille kohta täna puuduvad mõjuanalüüsid ja tegelikud kahjud on vaid hoomatavad. E-kaubandus areneb hoogsalt. Kui täna varimajanduse osakaalu selles ignoreerida, saame viimase kahe aasta trendi vaadates varsti oma e-ostud teha vaid piiriüleselt või suurettevõtetelt. "Pisikesed" ei pea sellisele võidujooksule lihtsalt vastu, samas kui ruumi jaguks kõigile. Vaja oleks ainult, et mäng käiks ausalt, oma kliente, konkurente ja riiki austades.

Parema e-kaubanduse nimel,

Signe Kõiv
Juhatuse esimees
Eesti E-kaubanduse Liit
Jälgi Facebookis

EKL04

Loe veel uudiseid sellest kategooriast

Uudised otse e-kaubanduse mootorist

Kõik uudised

Liitud liiduga juba täna ja saad palju hüvesid

Oleme pädevad

Teame täpselt mis e-kaubanduses toimub ning kuidas seda äri arendamiseks kasutada. Jagame neid teadmisi hea meelega ülevaadete, uuringute ja koolituste kaudu. Et kasvamine ja ostmine oleks lihtsam.

Oleme usaldusväärsed

Eesti e-kaubanduse maine ja käekäik on meile olulised. Seisame selle eest, et Eesti e-kaubandus vastaks headele tavadele ja kõrgetele kvaliteedistandarditele. See on kasulik nii ostjale kui müüjale.

Oleme turvalised

Muudame koos e-kaubanduse turvalisemaks. Meie “Turvaline ostukoht” kvaliteedimärgis tagab ostjale kontrollitud ja rangetele tingimustele vastava ostukogemuse ning tõstab müüja usaldusväärsust ja parandab mainet.

Liitu liiduga

E-poed mida saad usaldada.

“Turvaline ostukoht” kvaliteedimärgis tagab ostjale kontrollitud ja rangetele tingimustele vastava ostukogemuse.

Tutvu kvaliteedimärgisega