Eesti E‑kaubanduse Liidu tegevjuhi sõnum Brüsselis Euroopa Komisjonis: reeglid peavad kehtima kõigile ja konkurents peab olema aus.

E‑kaubanduse Liidu delegatsioon: tegevjuht Tõnu Väät ja juhatuse esimees Kaire Koik kohtusid 5. ja 6. mail Brüsselis Euroopa Komisjoni voliniku Michael McGrathiga, eurosaadikutega ning komisjoni kõrgemate ametnikega. Kohtumiste keskmes oli küsimus, kui kaua veel Eesti ja EU ettevõtja kannab kohustusi, mida temaga konkureerivad piiriülesed müüjad ei täida.

Volinik McGrath alustas Berlaymonti hoone Schumani saalis tarbijakaitsealase koostöö dialoogi konkreetse küsimusega. Tema sõnul on Euroopa tarbijakaitsekoostöö võrgustik teinud viie aasta jooksul üle 30 ühise järelevalvetegevuse suurte rahvusvaheliste platvormide vastu. Küsimus volinikult oli “mis ja kas on muutunud”?

Vastus, mida Eesti E‑kaubanduse Liit koos teiste organisatsioonide ja ettevõtetega ümarlaual välja käis oli selgelt väljatoodud murekoht: tarbija leiab lihtsa Google’i otsinguga piiriülestelt platvormidelt tooteid, mis on Euroopa Liidu ohutussüsteemis juba ohtlikuks märgitud. Eesti ettevõtja maksab tootjavastutuse, käibemaksu ja täidab tarbijakaitsenõudeid ja loob töökohti. Piiriülene konkurent saadab kauba otse Eesti tarbija postkasti ja jätab valdava osa kohustustest täitmata. Just sel põhjusel olid Eesti e‑kaubanduse esindajad Brüsselis.

Miks Eesti E‑kaubanduse Liit Brüsselisse kutsuti

Kutse tuli otse voliniku büroost. Tegemist on Implementation Dialogue formaadiga, mis ei ole avalik konverents, vaid kinnine arutelu, kus Euroopa Komisjon kogub turuosalistelt sisendit selle kohta, kus kehtiv õigus tegelikkuses katki on. Seekord oli teemaks tarbijakaitsealase koostöö määruse revisjon ning piiriülese e‑kaubanduse kiire kasv.

E‑kaubanduse Liit esindab üle 500 Eesti ettevõtte. Ettevõtjate ootus Brüsselile on, et järgmise pooleteise aasta jooksul jõuaksid Circular Economy Act, tarbijakaitsealase koostöö määruse revisjon ja keskkonnaseadusandluse lihtsustamise pakett otsusteni, mis kehtivad ühetaoliselt  nii Euroopa kui ka kolmandatest riikidest tegutsevatele müüjatele. Lisaks esitas E-kaubanduse liit ettepanekud millised meetmed tuleks kasutusele võtta.

Samal päeval, 6. mail, kohtus delegatsioon Euroopa Parlamendis eurosaadikute Marina Kaljurandiga ja Jüri Ratasega ning majandusnõunik Maarja Merega. Kohtumiste eesmärk oli sirgjooneline. Kui regulatsioonid jõuavad parlamenti, peab Eesti ettevõtjate vaade olema lauas juba enne hääletust, mitte alles pärast seda.

Tootjavastutus toimib Euroopas killustunult

Laiendatud tootjavastutuse põhimõte on Euroopa Liidus paigas, kuid selle rakendamine on iga liikmesriigi enda kanda. Tulemuseks on 27 erinevat süsteemi, registrit ja aruandlusvormi. Eesti ettevõte, kes müüb viiel turul, raporteerib sama andmestikku viis korda. Kolmandast riigist tegutsev müüja, kelle kaup jõuab samade tarbijateni, ei raporteeri kordagi.

Liit tõi Brüsselis välja, et lahendus ei seisne uue aruandluskoormuse lisamises, vaid Euroopa Liidu ülese tootjavastutuse registri loomises või vähemalt liikmesriikide registrite omavahelises liidestamises. Eesmärk oleks üks digitaalne sisenemispunkt tootjatele, masinloetavad andmed ning andmevahetus tollisüsteemiga. 

Digiplatvormide roll piiriüleses kaubanduses

Piiriülene e‑kaubandus toimub valdavalt suurte digiplatvormide kaudu. Platvormid näevad iga tehingut, iga makset ja iga sihtaadressi ning tasuvad käibemaksu. Tootjavastutuse osas neil selget rolli ei ole. Põhjus on kehtivas regulatsioonis, mis ei kohusta platvorme kontrollima, kas nende kauplejad on tootjavastutuse nõuded täitnud.

Digiteenuste määrus seda ei sätesta ja kehtiv laiendatud tootjavastutuse raamistik ei võimalda digiplatvormidel oma kauplejate eest selgelt vastutust võtta. Tulemuseks on ohtlike toodete jõudmine tarbijani ja see , kasvab koos piiriülese kaubanduse mahu kasvuga. Eesti ettevõtjad aga peavad vastavalt siseriikliku õiguse alusel tasuma erinevaid jäätmekäitlus tasusid-pakend, elektroonikajääde, tekstiilijääde. Lisaks erinevad tootekategooria põhised maksud näiteks erakopeerimistasu EAÜle.

Liidu seisukoht volinikule oli üheselt sõnastatud. EU peab digiplatvormidele panema vastutuse ja kohustuse täita tootjavastutuse nõudeid ja kontrollima nende täitmist. 

Eksitavad kauplemisvõtted ja ebaaus konkurents

Võlts allahindlused, õnnemängud kassas, fabritseeritud tootearvustused ning “2 viimast laos, osta kohe” teated ja muud mõjutusvahendid, mis panevad tarbijat rohkem ostma. Euroopa Liidus on enamik selliseid võtteid keelatud. Eesti e‑poele tähendab nende kasutamine tuhandeid eurosid trahvi ning tarbijakaitseameti tähelepanu ja musta nimekirja sattumist.

Piiriülese kaubanduse puhul kehtib sama jada kohta praktikas teine reegel. Tarbijakaitsealase koostöö menetlus võib jõuda lõpliku otsuseni alles pooleteise või kahe aasta pärast. Selle aja jooksul jõuab müüja kauba turustada, raha kätte saada, kaubamärki vahetada ja tegevust uuel kujul jätkata. Selline regulatiivne ebaühtlus ei loo ausat konkurentsi ega kaitse ka tarbijat.

Tarbijakaitsealase koostöö menetlused on liiga aeglased

Kehtiv tarbijakaitsealase koostöö määrus näeb ette koordineeritud järelevalvet, kuid menetluste pikkus on E‑kaubanduse Liidu tegevjuhi Tõnu Väädi sõnul üks peamisi probleeme. Tüüpiline menetlus võtab 18 kuni 24 kuud. E‑kaubanduses on selline ajavahemik liiga pikk, et omada heidutavat mõju. Selle aja jooksul kasvatab pahatahtlik müüja käivet, vahetab kaubamärki ja jätkab tegevust uuel kujul.

Liidu seisukoht volinikule oli, et Euroopa Komisjonile tuleb anda selgem ja tugevam jõustamis mandaat. Lühemad menetlustähtajad, selgemad karistusmäärad ja kiiremad otsused on tingimused, ilma milleta tarbijakaitse Euroopa Liidu tasandil piiriülese e‑kaubanduse kasvuga sammu ei pea.

Mida EU ja Eesti ettevõtjad järgmised pooleteise aasta jooksul ootavad

Liidu sõnumi võtab kokku neli konkreetset sammu, mida Eesti e‑kaubanduse ettevõtjad  ootavad tarbijakaitsealase koostöö määruse ja keskkonnaseadusandluse lihtsustamise paketi raames.

• Digiplatvormidele selge kohustus tagada, et nende platvormil tegutsevad kauplejad täidavad tootjavastutuse nõudeid, või vähemalt kontrollida nende täitmist.
• Euroopa Liidu ülene tootjavastutuse register ühtsete andmeväljadega ja perspektiivis liidestatud tollisüsteemiga.
• Tarbijakaitsealase koostöö menetluse lühendamine ning selged karistusmäärad, mis tagavad piiriüleses kaubanduses ausa konkurentsi kohaliku ettevõtjaga.

Eesti ettevõtja ei oota Brüsselist erikohtlemist, vaid võrdseid konkurentsitingimusi. Ühtne turg töötab vaid siis, kui ühed reeglid kehtivad ühtviisi kõigile turuosalistele, sõltumata nende peakontori asukohast. Liidu delegatsiooni sõnum jõudis voliniku, eurosaadikute ja peadirektori lauale. Järgmine etapp algab siis, kui kõnealused otsused vormistatakse seaduseks.

E-kaubanduse Liit tänab eurosaadikuid Marina Kaljuranda ja Jüri Ratast ning majandusnõunik Maarja Meret kohtumiste eest. Euroopa Komisjoni voliniku Michael McGrathi bürood kutse eest tarbijakaitsealase koostöö Implementation Dialogue arutelule.

‍