Internetist ostmine kogub hoogu, eelistatud on kodumaiseid e-poed

E-kaubanduse Liidu uue tarbijauuringu põhjal selgus, et 2015. aastaga võrreldes on internetist ostmine eestlaste seas sagenenud ning kauba nägemine-proovimine enne ostu muutub üha vähem tähtsaks. Tarbijad peavad usaldusväärsemaks kodumaiseid e-poode, kust suurem osa ostudest sooritatakse.

Uuring viidi läbi 10. veebruarist - 10. juunini veebiküsitlusena ning oma hinnanguid jagas 1123 vastajat. Uuringu eesmärgiks oli  kaardistada e-kaubanduse tarbimisharjumused Eestis ja koguda informatsiooni klientide eelistuste kohta e-poodidest ostmisel.

Vastajatest 70% oli e-kaubandust kasutanud viimase kuu jooksul, 85% on ostnud viimase kolme kuu jooksul. Vähenenud on nende vastajate osakaal, kes pole kunagi internetist ostnud. Sagedasemad ostjad on mehed ja vastajad vanuses 25-44 eluaastat.

Joonis 1. Vastused küsimusele: "Millal Te kasutasite viimati e-kaubandust ehk ostu-müüki interneti vahendusel?"

Nende seas, kes ei ole internetist kunagi ostnud, on oluliselt vähenenud soov kaupa enne ostmist näha-proovida (62% vs 76% aastal 2015). Küll aga on märkimisväärselt kasvanud hirm petta saada (51% vs 28% aastal 2015), mis näitab ilmekalt, et järelvalveametitel tuleb e-kaubanduse kiiret kasvu silmas pidades suunata rohkem ressursse pettuste ennetamiseks ja internetikelmide tabamiseks.

Populaarseimaks kaubagrupiks on sarnaselt 2015. aastaga piletid (teater, kino, kontsert), võimsa hüppe on edetabelisse teinud kodumasinad ja elektroonika ning kolmandal kohal on naisteriided. Tänu suuremale pakkumisele on eelviimaselt kohalt positsiooni parandanud toidukaubad, mis näitab, et tarbijate valmisoleks toitu internetist tellida on suur.

Joonis 2. Vastus küsimusele: "Milliseid kaubagruppe Te olete ostnud interneti vahendusel?"

Kui 2015. aastal eelistas 56% vastajatest ülaltoodud kaubagruppe enamasti tavapoest osta, siis 2016. aastal moodustavad 48%-l vastajatest internetiostud väiksema osa kui ostud tavapoest. 22% ostab võrdselt tava- ja e-poodidest, 30% vastajatest moodustavad internetiostud suurema osa kui ostud tavapoodidest.

Vastajatest 78% on viimase aasta jooksul enam ostnud kohalikest e-poodidest, 45% ostis lisaks Euroopa Liidu e-poodidest ja 44% on ostnud e-poodidest mujalt maailmast. Välismaalt ostavad aktiivsemalt mehed ja vastajad vanuses 25-44 eluaastat. Pooled vastajatest pidasid usaldusväärsemaks kodumaiseid e-poode, märkimisväärselt suurem toetusprotsent tuleb naistelt (58%) ja vastajatelt vanuses 16-24 ning 55-74.

Joonis 3. Vastus küsimusele: "Kas Te peate üldiselt usaldusväärsemaks...?"  

E-kaubanduse Liidu poolt väljastatav usaldusmärgis "Turvaline ostukoht" on tuttav 51%-le vastajatest, neist 64% peab „Turvalise ostukoha“ märgisega e-poode usaldusväärsemaks kui märgiseta e-poode. Märgise tuntus on 2015. a. võrreldes suurenenud 12% ning kasvanud on tarbijate kindlus märgise suhtes.

Joonis 4. Vastus küsimusele: "Kas Te olete mõnes kodumaises e-poes näinud usaldusmärgist "Turvaline ostukoht"?"

Vastajatest 96%-l on e-poodidest ostetud kaubad/teenused kindlasti või pigem vastanud nende ootustele. 21% on kasutanud taganemisõigust (54% põhjustest on mittesobiv suurus). Suurimateks eelisteks e-poodidest ostmisel peetakse soodsamaid hindu (69% vastajatest), aja kokkuhoidu (68%) ja ööpäevaringset lahtiolekuaega (64%). Suurimateks puudusteks peetakse seda, et toodet ei saa enne näha/proovida (81% vastajatest), tarneaeg on pikk (44%) ning kauba tagastamine on tülikas (39%).

Eesti tarbija on e-kaubanduse suhtes optimistlikult meelestatud, 75% praegustest e-kaubanduse kasutajatest kavatseb kindlasti e-poodidest osta ka edaspidi.

Uuringu lühiraport on E-kaubanduse Liidu liikmetele tasuta (48 lk). Uuringu täisraport (91 lk) on liikmetele saadaval hinnaga 100 €, teistele huvilistele hinnaga 300 €. Uuringust leiab muuhulgas vastused küsimustele:

• Millistest e-poodidest kõige enam oste sooritatakse (piiriülesed + Eesti e-poed)
• Millistest reklaamikanalitest on tarbijad e-poodide kohta kõige rohkem infot on saanud
• Millist tehnilist seadet kasutas tarbija viimase ostu puhul
• Millist kohaletoimetamisviisi eelistab tarbija kauba kättesaamiseks (välja on toodud logistikaettevõtted nimeliselt)
• Kas tarbija peab oluliseks kauba kättesaamist tellimise päeval ja kas ta on nõus selle eest rohkem maksma?
• Millist maksemeetodit tarbija eelistab e-poes tasumisel (välja on toodud makselahendusi pakkuvad ettevõtted nimeliselt)

Kui tunned huvi Eesti tarbija e-kaubanduse kasutamise uuringu vastu, anna oma soovist teada e-mailile info@e-kaubanduseliit.ee.

Signe Kõiv
Juhatuse esimees
MTÜ Eesti E-kaubanduse Liit
info@e-kaubanduseliit.ee