Taganemisnupu kohustus e-poodidele alates 1. septembrist 2026.a.

Riigikogu võttis 13.05.2026 vastu eelnõu, millega kaasnevad olulised muudatused kõigile ettevõtjatele, kes müüvad tarbijatele kaupu või teenuseid veebi teel. Lisaks e-poodidele hakkab see kehtima pankadele ja finantsteenuste vahendajatele (kellest antud määruse alguse saigi). Esialgu oli eelnõu kohaldamise tähataeg juunis, kuid see muudeti septembriks.

Seega, alates 1. septembrist 2026 peab tarbijal olema võimalik kauglepingust taganeda sama lihtsasti kui seda sõlmida, st e-poe esilehele tuleb luua spetsiaalne taganemisnupp

Uus funktsioon peab võimaldama nupule vajutades taganeda internetipõhise kasutajaliidese vahendusel sõlmitud lepingust kogu kohustusliku 14-päevase taganemistähtaja jooksul. Muudatuse eesmärk on tagada, et tarbija saab lepingust taganeda sama lihtsalt kui seda sõlmida.

Seadus sätestab taganemisfunktsiooni põhiomadused, kuid tehnilised detailid jätab paljus lahtiseks. Seaduseelnõu ütleb, et ettevõtja peab looma taganemisnupu või muu sellesarnase funktsiooni, mis tähendab, et ettevõtjale on jäetud võimalus kasutada põhimõtteliselt ükskõik millist soovitud lahendust.

Samas peab olema tagatud, et taganemisnupp või sellesarnane funktsioon on esile tõstetud ja tähistatud sõnadega „Taganen lepingust“ või muu sellise ühemõttelise ja kergesti loetava tekstiga. Soovitame sõnastada pigem "tagastan toote", "Tellimusest taganemine" vms sest "taganen lepingust" puhul ei saa 99% tarbijatest aru, mida see funktsioon talle tähendab, tema tellib toote, mitte ei sõlmi sellega lepingut.

Lisaks peab taganemisnupp olema tarbijale kättesaadav kogu taganemistähtaja (14 päeva) jooksul. Taganemisnupp peab võimaldama tarbijal internetis täita taganemisavalduse, kuhu tarbija saab lihtsalt sisestada või kinnitada oma nime, konkreetse lepingu ja info selle kohta, kuhu ja kuidas saadetakse tarbijale taganemise kinnitus. Muu hulgas peab taganemisavalduse juures olema võimalus tarbijal taganemine kinnitada, näiteks kinnitusnupu või muu sarnase funktsiooniga, mis on tähistatud sõnadega „kinnitan taganemise“. Pärast seda peab ettevõtja tarbijale viivitamata kinnitama taganemisavalduse kättesaamist ning kinnitus peab sisaldama taganemisavalduse sisu ning edastamise kuupäeva ja kellaaega. Seejuures "viivitamatult kinnitama" ei ole ajaliselt välja toodud.

Samuti ei pea taganemisnupu jaoks tegema automatiseeritud liidestust, vaid piisab, kui nupu vajutamisest tuleb näiteks teade või e-kiri ettevõtte töötajale. Teisisõnu ei ole tingimata vajalik, et sellise taganemisfunktsiooni jaoks peaks klient end tuvastama näiteks kliendikonto kaudu (isikupõhine sisenemine), kust on näha kogu tema ostude ajalugu. Sisuliselt piisab taganemisvormist, mis on sul hetkel kodulehel, see panna nupu alla ning, et tarbija saaks selle lihtsalt nupuvajutusega selle sama funktsiooni kaudu sulle ära saata ning sinu töötaja selle info kätte ning omakorda tarbijale vastata teate kättesaamisest.

Kuna tegu on täiesti uue elemendiga tarbijakaitsealases lepinguõiguses, siis selle rakendamise lõplik praktika selgub alles tulevikus.

‍

Kuidas töötab nupp pärast toote või teenuse kättesaamist?
Oluline on mõista, et taganemisnupp ei muuda olemasolevaid taganemisõiguse põhimõtteid, vaid pakub uue vormi avalduse esitamiseks. Kauba ostmise puhul hakkab 14-päevane taganemistähtaeg kulgema alles päevast, mil tarbija sai asja füüsiliselt enda valdusse (pakiautomaadist, kulleri käest või käis ise järgi). Seetõttu peab taganemisnupp olema e-poes tarbijale kättesaadav ka pärast kauba kättesaamist, kuni seadusjärgse taganemistähtaja lõpuni. Nupu vajutamine loetakse ametlikuks taganemisavalduseks. Kui tarbija on nupu kaudu soovi avaldanud, jääb talle endiselt kohustus asi viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul tagastada ning kauplejale jääb kohustus tasud tagastada (kauba maksumus koos esmase saatmiskuluga).

Nagu kehtiv seadus ette näeb, ei kehti taganemisõigus teatud juhtudel ka pärast kättesaamist, näiteks kui teenus on täielikult täidetud tarbija sõnaselgel eelneval nõusolekul ja tarbija on kinnitanud, et ta on teadlik taganemisõiguse kaotamisest. Samuti ei kehti see siis, kui asi on valmistatud tarbija isiklike vajaduste järgi, kui asi rikneb või vananeb kiiresti, tegemist on digitaalse sisuga või kui tegemist on suletud pakendis hügieenitoodetega, mis on pärast kättesaamist avatud.

‍

Muudatused lepingueelse teabe edastamisel finantsteenuste lepingute puhul.
Finantsteenuste osutajatele lisandub mitu täiendavat kohustust. Muudatuste kohaselt tuleb ettevõtjal lepingueelne teave tarbijale esitada püsival andmekandjal ning see peab olema kergesti loetav. Loetavas vormingus teave on esitatud, kasutades loetava suurusega tähemärke ja värve, mis ei vähenda teabe arusaadavust, sealhulgas juhul, kui dokument esitatakse, trükitakse välja või kopeeritakse mustvalgelt. Lisaks tuleks nii palju kui võimalik vältida liiga pikki ja keerukaid kirjeldusi, väikest kirja ja hüperlinkide ülemäärast kasutamist.

Samuti peab edaspidi ettevõtja enne finantsteenuse lepingu sõlmimist tarbijale andma ettevõttega suhtlemiseks vajalikke andmeid, nagu näiteks telefoninumber, e-posti aadress või muud suhtlust võimaldavad vahendid. Lisaks peab ettevõtja tarbijale enne lepingu sõlmimist edastama info selle kohta, millisel aadressil on tarbijal võimalik esitada kaebusi ettevõtjale.

Lisaks tuleb alates septembrist ettevõtjal esitada finantsteenuse lepingu sõlmimisel kogu teave tarbijale püsival andmekandjal (nt paberdokument, e-kiri) kohe pärast kauglepingu sõlmimist. Seda siis juhul, kui lepingueelset infot antakse algselt tarbijale telefoni teel piiratud ulatuses.

Septembris jõustuvate muudatuste kohaselt peab ettevõtja andma tarbijale ka enne sidevahendi abil sõlmitava finantsteenuse lepingu sõlmimist tasuta selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav leping ja lisateenused sobivad tema vajaduste ja varalise seisundiga. Muu hulgas selgitab ettevõtja tarbijale lepingueelset teavet, pakutava finantsteenuse lepingu, sealhulgas võimalike lisateenuste põhiomadusi ning finantsteenuse lepingust tulenevaid tagajärgi tarbija jaoks, sealhulgas vajaduse korral tarbija maksekohustuse täitmata jätmise või makse hilinemise tagajärgi. Tasuta selgituste puhul peab tarbijal tulevikus olema võimalus taotleda ka inimese sekkumist, kui ettevõtja kasutab lepingueelseks suhtluseks tarbijaga selliseid täisautomaatseid veebivahendeid nagu näiteks vestlusrobotid. Seega on tarbijal edaspidi õigus nõuda veebis asjaajamisel inimsuhtlust.

Lisaks eelkirjeldatule peab ettevõtja edaspidi enne finantsteenuse lepingu sõlmimist tarbijale esitama teavet makse hilinemise või tasumata jätmise tagajärgede kohta ning isikupõhise hinnakujunduse kohta, kui hinda on kohandatud automatiseeritud töötluse alusel. Kui investeerimisstrateegiasse on lõimitud keskkonna- või sotsiaaltegurid, tuleb tarbijat sellest informeerida.

‍

Muudatused jõustuvad 1. septembril 2026. Eelnõu menetlusega Riigikogus saab tutvuda siin.

‍

Muuhulgas vähendab eelnõu ettevõtja jaoks tarbijatele dokumentide paberil esitamise kohustusi, mis tähendab, et tarbija ei saa edaspidi enam nõuda, et ettevõtja esitaks talle lepingutingimused paberil. See toob ettevõtjaile mõningal määral kaasa kulude kokkuhoidu ja vähendab kaasnevat halduskoormust. Niisamuti vähendab halduskoormust muudatus, mille kohaselt puudub ettevõtjal edaspidi vajadus saata tarbijale lepingueelset teavet mitu korda.

‍

Näide nupu funktsionaalsusest: