Erakopeerimistasu tõstmise ettepaneku tagasilükkamine

Erakopeerimistasu tõstmise ettepanek tekitab mitmeid sisulisi probleeme, kuna see ei arvesta tänapäevast tehnoloogilist reaalsust ega tarbijate tegelikku käitumist ning tekitab veelgi suurema ebaausa konkurentsi piiriüleste veebipoodidega, kes ei tasu/kellelt ei suudeta nõuda tasu ning seeläbi suretatakse kohalikku ettevõtlust.

Allpool on peamised kitsaskohad ja põhjendused.

1. Tegeliku kasutuskäitumise eiramine

• Argument, et seadme olemasolu (nt nutitelefon taskus) tähendab automaatselt salvestamisvõimalust, ei ole realistlik.
• Praktikas ei kasuta inimesed oma seadmeid massiliselt sisu salvestamiseks.
• Ürituste salvestamine isiklikuks tarbeks on sageli lubatud või isegi soositud ning toimib pigem tasuta turundusena artistidele, mitte kahju tekitajana.
• Seega puudub selge tõend, et erakopeerimine põhjustab tänapäeval märkimisväärset kahju. Vastupidi, viimase aja trendid näitavad vastupidist, kuna voogedastusplatvormid on niivõrd kättesaadavad ja populaarsed, on märgatavalt vähenenud kopeerimine.

2. Topeltmaksustamine

• Tarbijad maksavad juba sisu eest voogedastusplatvormide kaudu (nt Spotify, YouTube, Netflix, Apple Music. Isegi suured otsingumootorid nagu Google ja Facebook maksavad kohalikele turgudele).
• Nende teenuste hinnad on tõusnud enamusel viimase 12 kuu jooksul eesmärgiga suurendada loojate tasustamist!
• Lisaks maksavad tarbijad salvestus- ja järelvaatamisteenuste eest ka teleteenuste pakkujatele!
• Erakopeerimistasu lisamine samadele seadmetele tähendab sisuliselt mitmekordset tasumist sama sisu tarbimise eest.

3. Tasurakendamine seadmetele, millel puudub vastav funktsioon

• Paljud seadmed (nt enamik telereid) ei võimalda üldse sisu salvestamist.
• Kui salvestamine on võimalik, on see sageli piiratud (nt ainult TV eetrist) ja tehniliselt ebapraktiline (piiratud mälumaht, puudub ülekandmise võimalus).
• Salvestamiseks kasutatakse tihti eraldi andmekandjaid (nt mälupulgad, kõvakettad), millelt on erakopeerimistasu juba tasutud.
• See kinnitab, et tasu kogutakse ka juhtudel, kus selle rakendamine ei ole põhjendatud.

4. Ebaproportsionaalne ja ebaõiglane maksustamine

• Tasu rakendatakse sõltumata sellest, kas kasutaja reaalselt salvestab sisu või mitte.
• Multifunktsionaalsete seadmete (telefonid, arvutid, tahvelarvutid) põhikasutus ei ole teoste salvestamine.
• Tasu ei peegelda tegelikku kasutusotstarvet ega tarbimisharjumusi.

5. Ärikasutuse eripära eiramine

• Seadmeid kasutatakse laialdaselt ettevõtluses ja õppetöös, kus erakopeerimine ei ole asjakohane.
• Vaatamata sellele rakendub tasu ka nendele seadmetele.
• Tagasimaksmise mehhanism (juriidiline isik küsib tagasi) on ebapraktiline ja koormav, jättes  kulukoormuse sageli müüjatele või vahendajatele.

6. Läbipaistvuse puudumine tasu kogumisel ja jaotamisel

• Puudub selgus, kes ja kui palju tasu maksab ning kuidas see jaotub loojate vahel.
• Avalikud aruanded ei võimalda hinnata süsteemi õiglust ega efektiivsust.
• On kahtlus, et tasu kogumine ei ole ühtlaselt rakendatud kõigile turuosalistele.

7. Puuduvad ajakohased andmed ja tõendatud kahju

• Ei esitata piisavaid andmepõhiseid põhjendusi tasu suuruse määramiseks. lisaks keeldub EAÜ avalikustamast, kes maksavad (kas ka mõni rahvausvaheline veebipood?) ning kui suuri summasid. Esmalt tuleks sellised andmed avalikustada, kasvõi tasu makstavate ettevõte nimekirjana, ilma summadeta!
• Väide kahju tekkimisest põhineb pigem teoreetilisel võimalusel kui reaalsel praktikal.
• Piraatlus on vähenemas tänu taskukohastele ja mugavatele voogedastusteenustele.
• Seega puudub selge alus tasu tõstmiseks.

8. Seletuskirja kitsaskohad

• Tuleb välja, et 94% vastanutel on nutitelefon ja süle- või lauaarvuti ja 83% televiisor. Televiisorite vastanute osakaalus 28%-l  on võimalik teha salvestusi! TV segmendi  vastanuist 84% pole viimase 12 kuu jooksul midagi salvestanud. Allalaadmine televiisoris tähendab veel omakorda tegelikult salvestusfunktsiooni/striimingut, mis on juba makstud sisu (voogedastusplatvormid nagu Netflix, Go3 jpt) Allalaadimise funktsioon ei ole erakopeerimis tasu mõistes salvestus ja on midagi hoopis muud!
• ka muusika allalaadimise juures viimase 12 kuu jooksul on koostatud küsimus vildakas. Telefonis kuulatakse voogedastuspaltvorme (Spotify, tiktok, youtube jt.) Selleks pead sa muusika allalaadima. Siinkohal on vastajad selgelt mõelnud seda, mitte, et nad kasutavad googlet, AI`d vm, et leida tasuta muusikat kuskilt, mida enda telefoni alla laadida! Ka siinkohal kasutatakse voogedastus ja striiminguplatvorme, mis on juba tasunud autori ja erakopeerimistasud

Järeldus

Erakopeerimistasu tõstmise ettepanek

• ei põhine tänapäevasel kasutuskäitumisel- allalaadimine tähendab voogedastus, striiming jt platvormide kasutamist, mitte otse kuskilt teoste allalaadimist ja     piraatlust. Eesti televaatajatest (üle 90%) kasutavad igapäevaselt operaatorteenuseid nagu Telia, Elisa või Go3 ning erinevaid voogedastusplatvorme. Samamoodi telefonis sisu „allalaadmised“  tähendavad Spotifyd, Tiktoki, Youtube jm voogedastusplatvorme.
• põhjustab topeltmaksustamist ning osade turuosaliste mittemaksustamist- voogedastusplatvormid maksavad juba antud seadmete läbi tasusid.
• rakendub ebaõiglaselt ka juhtudel, kus salvestamist ei toimu ega ole võimalik. Seletuskirja põhjendused nagu seadmete omamine, mis võimaldab kopeerimist, kuigi seda ei tehta ning elukallidus ning viimasel aastal vähem laekunud tasud EAÜle ei saa olla objektiivsed põhjendused tasu tõstmiseks.
• ei arvesta ärikasutuse eripärasid- ärilistel eesmärkidel ostetud seadmed ei saa olla erakopeerimis maksustamisobjekt! Ettevõtted kasutavad seadmeid (kõvakettad, USB-d, telefonid) tööks, mitte muusika või filmide kopeerimiseks.
• Tasu tõusu põhjendatakse eelnõus muuhulgas, et tarbijahinnaindeks on alates 2021. aastast suurenenud ligi 50%. Tekib küsimus, kuidas on erakopeerimise tasu ehk nn õiglane hüvitis seotud tarbijahinnaindeksiga? Kui vaadelda telefonide, arvutide jm salvestamist võimaldavate seadmete hindasid ning kaupmeeste marginaale- on viimased iga aastaga pigem vähenenud ning kaupmeestel, kes justkui nende müüdavate seadmetega teenivad järjest suuremat kasumit, on rakse kasumis püsida ning  enda töötajate palkasid kasvatada. Tarbijahinnaindeksi ja üldise hinnatõusu sissetoomine on kohatu võrdlus.
• kannatab läbipaistvuse ja tõenduspõhisuse puudumise all- puuduvad tõestused kopeerimise suurenemisest, on vastupidi tõestused kopeerimise vähenemisest https://euipo.europa.eu/tunnel-web/secure/webdav/guest/document_library/observatory/documents/reports/online-copyright-infringement-in-eu/2021_online-copyright-infringement-in-eu_pr_en.pdf
• Seletuskirjas rõhutatakse korduvalt, et maksu on vaja tõsta eeldusel, et tekib ja võib tekkida kahju- see põhineb pelgalt eeldusel, mitte tegelikel tõenditel. Tegelikud tõendid näitavad iga aastaga järjest rohkem muusika, videote, filmide, kontserdite vaatamist makstud teenusepakkujate (voogedastus, striiming jt.) kaudu.
• suurendab veelgi ebaausat konkurentsi piiriülese veebikaubandusega. EL raportid on toonud aastate jooksul korduvalt välja, et erakopeerimistasu süsteem on killustatud ja raskesti rakendatav e-kaubanduses. Eesti ettevõtjal on üha keerulisem konkureerida lähiriikide veebipoodidega hindades, kuna meie maksubaasid     järjest tõusevad ning lisanduvad uued maksud!

Seetõttu ei ole tasu tõstmine põhjendatud ei majanduslikult ega sisuliselt, tekitab veel suuremat ebaausat konkurentsi piiriüleste veebipoodidega (näiteks Läti, Leedu jt veebipoed, rääkimata Hiinast), kes saavad selle võrra veelgi odavamalt oma tooteid Eestisse müüa võrreldes kohalike ettevõtetega!

‍