2025. aasta e-kaubanduse kokkuvõte

Eesti e-kaubanduse käive oli 2025. aastal 5,76 miljardit eurot, mis on ca 11% suurem 2024. aasta käibest. 2024. aastal oli kasv 18%, enne seda veel suurem. Samamoodi on ka pakimaht stabiliseerumas, mis kinnitab sama trendi.

2025. aastal tellisid eestlased pakiautomaatidesse ca 18 miljonit pakki, mida on samuti maksimaalselt 10% rohkem, kui aasta tagasi. Eestis oli aga 2025. aasta lõpuga juba rohkem, kui 1500 pakiautomaati, mis tähendab ka pakiautomaatide võrgustiku küllaltki suurt mahtu arvestades meie riigi pindala ja elanike arvuga. Osade pealinna kaubanduskeskuste ees seisab juba 4-5 erinevat pakiautomaati kõrvuti. Ka siin on konkurents ilmselt juba liialt suur kõigi osaliste ja mahu suhtes, arvestades, et e-kaubanduse kasvud on stabiliseerumas.

Peamine kasvu vedaja on piiriülene kaubandus. Kui siseriiklik jaekaubanduse käive oli ca 11 miljardit eurot (2% kasvu) siis ainuüksi top 10 piiriülest veebipoodi tegid Eestis mitusada miljonit käivet ning tugeva 30-40% kasvu.

E-kaubanduse käive on küll 50% kogu jaekaubanduse mahust Eestis, peab siinkohal vaatam konteksti- e-kaubandus ei ole ainult füüsilised kaubad ehk pakid pakiautomaadis. E-kaubandus on ka e-toit (Bolt, Wolt), mida saab ainult e-kanalist tellida. Samamoodi lennu ja kontserdipiletid, mis annavad väga suure käibe osakaalu. E-kaubanduse käibe sisse ei arvutata riiklike makse, hasartmänge, kuigi ka neid tehakse e-kanalites. Kui võtta puhas e-kaubanduse füüsilised kaubad/tooted ehk füüsilised pakid siis on e-kaubanduse selle osa osakaal jaekaubandusest kuskil 25-30%.

Arvestades Temu kasvu (65 miljonit eurot 2024, 93 miljonit 2025 ning tõenäoliselt 150 miljonit 2026. aastal) kasvab piiriülesteste-poodidest, eelkõige Hiina suurtelt platvormidelt tellimine iga kuuga 1-2% kogu mahust. Hetkel tellivad eestlased 65% kaupadest Eestist ja 35% piiriüleselt, millest omakorda 80% otse Hiinast. Kui e-kaubanduse käibest võtta välja Bolt, Wolt ehk toit, lennupiletid ehk ainult füüsilised kaubad on osakaal tõenäoliselt 60/40 ja võib ka veel rohkem olla!

Eesti tarbijateni jõudev väikesaadetiste kogus Aasiast on aastaga kasvanud umbes kümnekordselt. 2024. aastal sisenes Euroopa Liitu 4,6 miljardit väikese väärtusega pakki, mis vastab 12 miljonile pakile päevas – see teeb üle kolme korra rohkem kui 2022. aastal. 2025. aastal sisenes hinnanguliselt aga juba 5,8 miljardit pakki, mis tähendab 26% kasvu ehk poole suuremat kasvu, kui ostud kohalike kaupmeeste käest, mis tähendab iga päev juba 16 miljonit pakki väljastpoolt Euroopa Liitu. Seejuures umbes 90% alla 150-eurose väärtusega saadetistest pärineb otse Hiinast.

Olgu selle morbiidsena mõjuva kokkuvõtte lõpetuseks lisatud, et Euroopa Komisjoni hinnangul ei vasta 2/3 Temu ja Sheini vahendatavast kaubast Euroopas kehtivatele tooteohutusnõuetele, rääkimata õiglasest maksude tasumisest. Mõnevõrra see muutub juulikuust lisanduva 3 eurose tollimaksu ning novembrist lisanduva täiendava käitlustasuga, voorib sisse ikkagi 2/3 kaubast, mis ei vasta tooteohutusele ning mida tellitakse suures mahus olematu hinna tõttu ning tegelikult ei ole tarbiijale otseselt vajalik kaup, pigem emotsiooniost, millele Hiina platvormid rõhuvadki.

Ca 75% eestlastest tegi vähemalt ühe e-ostu 2025. aastal,  mis asetab meid Euroopa keskmisest tuntavalt kõrgemale kohale. Eestlased tellisid ca 70% pakkidest pakiautomaati ning maksid eelistatult pangalingiga. Kuid peab lisama, et tuntavalt kasvab ApplePay ja GooglePay osakaal ehk võib arvata, et mugavad makselahendused, kus sa kaarti füüsiliselt välja võtma ei pea, lähevad järjest populaarsemaks ka tulevikus. Samuti on hüppeliselt kasvanud osamaksed ja järelmaks. On kategooriaid ja kaupmehi, kelle müügist 30-40% tehakse juba mitmes osas makstes.

Arvestades üldist geopoliitilist, majanduslikku seisu ning piiriülest, eriti Aasia survet ja ebaausat konkurentsi, on keeruline 2026. aastal näha e-kaubanduses suurt kasvu, pigem stabiliseerumist. Selleks, et turuosa kasvatada on vaja ilmselt veel rohkem panustada kasutajakogemusse, efektiivsusesse, piiriülesesse laienemisse, turundusse, tootevalikusse jpm.

 Kokkuvõte baseerub Eesti E-kaubanduse Liidu, Statistikaameti, Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumi, e-Commerce Europe jt statistikal ning monitooringutel.

‍

Eesti E-kaubanduse Liit

‍