Liidu seisukoht Euroopa Komisjoni materiaalsete kaupade internetimüügi eelnõule

Digitaalse ühtse siseturu loomise raames on Euroopa Komisjon esitanud eelnõu digitaalse sisu ja materiaalsete kaupade internetimüügi korraldamiseks liikmesriikides. Eelnõu eesmärk on aidata kaasa piiriülese e-kaubanduse kiiremale kasvule, mis peaks seisma nii tarbijate kui kauplejate huvide eest.

39% ettevõtetest, kes müüvad internetis vaid kodumaisel turul, peavad piiriülese müügi suurimaks takistuseks liikmesriikide erinevaid lepinguõiguseid. Eriti selles osas, mis puudutab pretensiooni esitamise õigust puudusega kauba korral.

Ainult 18% Euroopa Liidu tarbijatest kasutas 2014. aastal e-kaubandust piiriüleselt, samas kui kodumaistest e-poodidest ostles 55% vastajatest. Tarbijad tunnevad, et piiriüleselt ei ole nende õigused nii hästi kaitstud ning usaldavad seetõttu enam kodumaiseid e-poode.

Eelnõuga soovitakse ühtlustada liikmesriikide tarbijaõiguseid ja reguleeritakse neid aspekte, mida tarbija õiguste direktiivis ei käsitleta. Muudatused puudutavad asja lepingule vastavuse hindamise kriteeriume, kaupleja vastutust asja lepingutingimustele mittevastavuse korral ja tarbijale võimaldatud õiguskaitsevahendeid. Võrreldes hetkel Eestis kehtivate regulatsioonidega, sisaldab eelnõu e-kauplejate jaoks mitmeid olulisi muudatusi nagu:

1. Pretensiooni esitamise õiguse juures kaob 6-kuuline tähtaeg, mille jooksul kaupleja peab tõendama tootmisdefekti või selle puudumise. See pikeneks 2 aasta peale ja tarbijale tõendamiskohustust ei jää.
2. Kaotatakse tähtaeg puudusest teavitamiseks (hetkel 2 kuud alates puuduse avastamisest), tarbija võib puudusest teada anda 2 aasta jooksul olenemata selle tekkemomendist.
3. Tarbija võib lepingust taganeda ka väikese lepingu rikkumise korral (praegu saab olulise lepingu rikkumise korral).
4. Kui kaup vajab installeerimist, ei alga pretensiooni esitamise õigus ostumomendist, vaid hetkest kui kaup on tarbija enda või kaupleja poolt installeeritud.
5. Muudatused puudutavad esialgu vaid internetist kaupade ostmist, 2016 teises pooles peaks tulema ka direktiivi kavand, mis reguleerib tavakaubandust samadel alustel.
   
   

Eesti E-kaubanduse Liit nõustub, et piiriülese e-kaubanduse korraldamisel esineb takistusi ning tervitatav on Komisjoni samm ühtse digitaalse siseturu loomise suunas. Siiski ei pea me õigeks, et e-kaubandust ja jaekaubandust reguleerivad erinevad reeglid, kuna tegemist on kahe väga tihedalt seotud müügikanaliga (omni-channel) ning see tekitaks kauplejatele põhjendamatuid kulutusi.

Teeme ettepaneku, et direktiiv jõustuks koos tavakaubanduse direktiiviga (Consumer Sales and Guarantees Directive), et ei tekiks turul olukorda, kus e-kaubandus ja tavakaubandus oleks erinevalt reguleeritud. Vastasel korral tekib ettevõitjate jaoks ebamõistlik olukord kohandama oma tegevus ümber kaks korda – esmalt e-kaubanduse jaoks ning hiljem, kui uus direktiiv jõustub, ka tavakaubanduse jaoks.

E-kaubanduse erireeglid võrreldes tavakaubandusega (isegi kui see on ajutine olukord) kohtlevad ebavõrdselt ettevõtteid ning seetõttu võib olla liikmesriikidel raske rakendada direktiivi nõudeid siseriiklikusse õigusesse (nt Eesti puhul tekiks vastuolu põhiseadusega). Seega peaks Komisjon järgima, et e-kaubanduse ja tavakaubanduse reeglid oleksid ühetaolised ja samaaegselt rakendatud.

Samuti ei pea me õigeks, et müüdud kauba eest lasub vastutus ainult müüjatel, mitte tootjatel, pikendades pretensiooni esitamise õiguse ajal kaupleja poolset tõendamiskohustust kuuelt kuult kahele aastale. Muutmata tootjatele kehtestatud kvaliteedinõudeid, ei saa kogu vastutust jätta kaupleja kanda, eriti vähemväärtuslike toodete korral, kus kulumine ja kasutamisemäär ei ole reglementeeritud ning võib tuua põhjendamatuid kulutusi ekspertiisidele ja koormust tarbijavaidluste komisjoni tööle. Leiame, et hetkel kehtiv 6-kuuline periood on tarbija jaoks piisav, et veenduda kauba vastavuses lepingutingimustele.

Me ei poolda ka tarbijale jäetud õigust esitada kahe aasta jooksul pretensioon olenemata puuduse ilmnemise hetkest, kuna see võib oluliselt raskendada kauplejal ekspertiisi läbiviimist ning ei ole tuvastatav, kas ja kui kaua on tarbija kaupa peale puuduse avastamist edasi kasutanud. Leiame, et kahe kuu jooksul teavitamine arvates puuduse avastamisest on tarbija jaoks optimaalne ning piisavalt pikk aeg.

Samuti ei saa me nõustuda muudatusega, mille kohaselt on tarbijal õigus leping lõpetada ja saada hüvitist ka pisidefektide puhul, kui müüja ei suuda defektset toodet remontida või asendada või ei tee seda muul põhjusel. Leiame, et puudus peab siiski olema oluline ning hetkel kehtiva regulatsiooniga on nii tarbija kui kaupleja õigused piisavalt kaitstud.

Komisjon leiab, et kui toode vajab tarbija või kaupleja poolt installeerimist, tuleb pretensiooni esitamise õiguse perioodi alguseks lugeda hetk, kui toode on installeeritud. See on aktsepteeritav juhul, kui toode installeeritakse kaupleja või kaupleja poolt tunnustatud teenusepakkuja poolt. Samas ei ole kauplejal võimalik tuvastada, millal on toode installeeritud tarbija poolt ning millisest hetkest lugeda toode installeerituks.

Liit on seisukohal, et nimetatud seadusemuudatused ei too kaasa kaubavaliku suurenemist ja hindade alanemist, millele Euroopa Komisjon eelnõus tugineb. Leiame, et olukorras, kus tarbijad on hinnatundlikud ning suur osa piiriülesest e-kaubandusest on seotud kolmandate riikidega, eriti Hiinaga, kust tarne Eestisse on riiklikult subsideeritud ja tasuta ning paljud Hiina e-kauplejad kasutavad tarbijate huvides petuskeeme (nt ostetud kauba kingituseks märkimine; ostetud kauba hinna oluliselt väiksemana näitamine, et tarbijale ei kaasneks tollis seadusest tulenevat käibamakse ja tollimaksu; piraattoodete müük), on e-kauplejatele uute ja karmimate direktiivide kehtestamisest olulisem kontrollida ja piirata kolmandate riikide ebaseaduslikku e-kaubandust Euroopasse.

Kokkuvõtvalt, füüsiliste kaupade müügil on tarbijaõigused interneti- ja jaemüügil harmoniseeritud ning pooldame seda suunda. Mitmed riigid pakuvad Euroopa Liidus vastavalt võimalustele ja võimekusele tarbijatele pikemat pretensiooni esitamise õiguse aega kui 2 aastat, uus direktiiv halvendaks sellistes riikides tarbijate heaolu. Arvestades, et kõikides EL-riikides ei ole e-kaubandus võrdsel tasemel arenenud, seaks miinimumnõuete märgatav suurendamine raskesse olukorda just mikro- ja väikesed ettevõtted.

Leiame, et õiguste harmoniseerimine on vaid väike osa piiriülese e-kaubanduse elavdamisest ning ei või kauplejatele kaasa tuua ettevõtlusvabaduse piiramist, ebaproprtsionaalselt suurt vastutust ja kulutusi. Vähemtähtsad takistused piiriülese e-kaubanduse puhul ei ole logistika, keelebarjäär, makselahendused, maksuerisused ja erinev valuuta.

Eelnõu terviktekstiga on võimalik tutvuda SIIN.


Signe Kõiv
Juhatuse esimees
Eesti E-kaubanduse Liit
info@e-kaubanduseliit.ee
www.e-kaubanduseliit.ee