Piiriülese e-kauplemise seadusandluse muudatused 2021

Piiriülene kauba müük tarbijale on tavaliselt maksustatud liikmesriigis, kus asub lõpptarbija ehk riigis, kuhu kaup müüakse. See tähendab, et tarnija, kes kauba transpordib, peab end registreerima käibemaksukohustuslaseks riigis, kus lõppeb transport lõpptarbijale, juhul kui ületatakse kauba kaugmüügile lõpptarbija liikmesriigis seatud piirmäär (Eestis näiteks peab 40 000 käibe ületamise puhul registreerima käibemaksukohuslaseks ja peab teadma iga riigi käibemaksu määra ja kohuslaseks registreerimise piiri).

Alates 1. jaanuarist 2021 kaotatakse praegused ELi liikmesriikide kaugmüügi piirmäärad.

Kasutusele võetakse kogu ELis kehtiv piirmäär 10 000 eurot, mis kehtib liidusisesele kauba ja teenuste kaugmüügile.

Kauba importimisel kolmandatest riikidest ELi kehtib hetkel käibemaksuvabastus, kui maksumus on alla 22 euro. Alates 2021. aasta (juulist) käibemaksuvabastus kaotatakse ja igasuguselt imporditud kaubalt tuleb tasuda käibemaks. Nii lõpetatakse ebasoodus konkurentsiolukord, milles Elis asutatud tarnijad praegu kahtlemata on.

Väikest ühe akna süsteemi (MOSS), mida saab praegu kasutada telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektrooniliste teenuste korral, laiendatakse alates 1. jaanuarist 2021 ja sellest saab käibemaksu ühe akna süsteem (VAT OSS).

See on niisiis saadaval ka tarnijatele, kes tarnivad piiriüleselt kaupa ja teenuseid, tarbijale ELis ja ka väikese väärtusega saadetiste importimisel väljastpoolt ELi tarbijatele ELis. Viimase korral võib internetist ostu sooritamisel käibemaksu ette maksta ning deklareerida ja maksta kord kuus tarnija või ELis registreeritud vahendaja, kui tarnija/vahendaja otsustab kasutada ühe akna süsteemi.

Niisugusel juhul on kauba import käibemaksuvaba, et vältida topeltmaksustamist.

Piltlikult öeldes saab kaugmüügi deklareerida kohalikus maksuametis (Eesti E-EMTAS) ja tasuda sealtkaudu ühe korraga kogu rahvusvaheline käibemaks. Seejuures peab muidugi teadma iga müügi/riigi maksumäära, mida arvestada. Lisaks tuletame meelde, et on keelatud veebisaitidele/e-poodidele juurdepääsu tõkestamine ja edasisuunamine ilma kliendi eelneva nõusolekuta (näiteks Soome IP-aadressilt tulles eestiepood.ee, ei tohi ilma nõusolekuta suunata teisele domeenile, kus on toodetel teised tingimused).

See suurendab hindade läbipaistvust, kui kliendid saavad külastada erinevate riikide veebisaite. Säte kehtib ka elektrooniliselt osutatavatele mitteaudiovisuaalteenustele, nt digiraamatud, muusika, mängud ja tarkvara.

Kuid siinkohal on oluline üle rääkida, et kauplejal on õigus vabalt otsustada hinnakujunduse ja erinevates riikides olevate eraldi e-poodide hinna ja tarnetegevuste üle kogu ELis ehk sisuliselt võib sul olla igas riigis erinem e-pood ning tingimused seal, mis peavad aga olema kõikidele külastajatele ühesugused, olenemata, kust riigist külastus tehakse.

Määrusega hõlmatud olukordades kohustab määrus kauplejat sisuliselt kohtlema ELi kliente küll samasuguses olukorras samal viisil (st juhul kui klient nõustub kättesaadavuse üldtingimustega, mille hulka kuuluvad ka tarnetingimused,mida konkreetsel veebisaidil või müügikohas pakutakse), sõltumata kliendi kodakondsusest, elukohast või asukohast.

Ka klientidele piiriülese kättetoimetamise teenuse pakkumine teatud või kõikides liikmesriikides on põhimõtteliselt endiselt kaupleja vaba turundusotsus, kuid see peab olema üheselt esitatud kehtivates üldtingimustes. Koguhinna peab tarbijale enne lepingu sõlmimist esitama selgelt ja arusaadavalt. Näiteks võib pakkuda Eesti e-poest riigisisest tarnet pakiautomaati, kuid piiriülest tarnet vaid kulleriga ning selle maksumus on kaupleja enda otsustada.

Taganemisõiguse osas võib kaupleja internetimüügi korral teavitada tarbijat enne lepingu sõlmimist sellest, et kauba tagastamise kulu peab kandma tarbija- ka siin on kauplejatel palju eksimusi. Kui see teave on esitatud, siis kannab kauba tagastamise kulu tarbija, seda ka juhul, kui kaup on müüdud asukohapõhise tõkestamise määruse alusel. Kui kaupleja ei too selgesõnaliselt välja, kes tasub kauba tagastamisekulu, peab seda tegema kaupleja.

Tõnu Väät E-kaubanduse Liidu tegevjuht